Uus kinnisvaramull tulekul?

Mälestused 2007. a kinnisvaramulli lõhkemisest on unustusse vajumas. Kinnisvaramulli paisumise ajal tundus enamikele, valdavalt kogemusteta arendajatele, et sõltumata asukohast ja kvaliteedist on kinnisvaraturg ainult kasvav, täiesti riskivaba, kaubaks läheb kõik ja hinnatõus kestab seni kuni vähemalt Tallinnas saavutatakse Helsingi keskmine hinnatase.

Kinnisvaraturg ei ole midagi kogu majandusest iseseisvat ja majanduse käekäik mõjutab ka kinnisvaraturgu. Kinnisvara hinnad võivad vastavalt majandustsüklile langeda ja langus võib maailma kogemusele toetudes kesta aastaid. Olukord, kus korterid on müüdud või broneeritud enne reaalse ehitustegevuse algust, ei ole kindlasti jätkusuutlik praktika. Samuti on ajas muutuvad tegurid, mis kinnisvaraturgu väga oluliselt mõjutavad, intressitase koos laenutingimustega, seda nii arendajale kui lõpptarbijale, vakantsus, tootlikus, üürihind, likviidsus, ruumide planeering, arhitektuur jne. Laiemalt vaadates ka demograafiline olukord, elatustase, tööpuudus ja laenukoormus.

Kui pärast mulli lõhkemist alustati arendustegevusega valdavalt kesklinnas ja selle lähipiirkonnas, kus tulenevalt asukohast on arendusriskid väiksemad, siis nüüd toimub aktiivne tegevus ka äärelinnas ja Tallinna lähipiirkonnas. Hinnatakse eelkõige kesklinnas ja selle lähipiirkonnas paiknevaid väiksemaid eripäraseid arendusprojekte. Tallinnas on hetkel üle 100 arendusprojekti, millele lisandub veel linna lähipiirkonnas 20-30 projekti. Enamik projekte on väikese mahuga ja suuremate, üle 100 korteriga projektide, arendus toimub etapi kaupa. Viimase aasta jooksul on müüdud 90 – 160 uut korterit kuus, mis on 17% kogu müüdud korterite mahust. Tänasele turusituatsioonile mõjub positiivselt sissetulekute kasv ja väga madal intressitase, mis soodustab investeerimist kinnisvarasse või eluaseme soetamist. Viimase aasta jooksul on Tallinnas üüripakkumise hulk kasvanud 20% ja varasem kiire üürihindade tõus on peatunud, põhjuseks väikeinvestorite poolt väljaüürimiseks ostetud korterid.

Kesklinnas ja selle lähipiirkonnas on tarbijatele üldjuhul vastuvõetav uute korterite hinnatase 2000-3000 €/m², äärelinnas sõltuvalt täpsemast asukohast 1450-2000 €/m². Üksikute eksklusiivsete arendusprojektide hinnavahemik on täna hinnavahemikus 3000-5000 €/m². Käesoleval aastal on uute korterite hinnatõus olnud 10-15% ja saavutanud mõneks ajaks tarbijatele piiri.

Kogu kinnisvaraturule on tervislikult mõjunud pankade konservatiivsem laenupoliitika, mis hoiab ära järjekordse mulli tekkimise. Korteriturgu on tervikuna hakanud mõjutama uute korterite müügipakkumiste arvu kasv, mis pidurdab vanemate korterite hinnatõusu. Pikenenud on müügiperioodid, turusituatsioonile, kvaliteedile ja asukohale mittevastava hinnaga objektide vastu võib üldse huvi puududa ja arendajad on sunnitud hindu korrigeerima. Ostjad on muutunud ettevaatlikumaks, soovivad järjest enam näha reaalselt valminud objekti ja müük paberilt on sisuliselt lõppenud.

Eesti majandus hetkel pigem ei kasva ja kinnisvaraturule jõuab mõju viiteajaga ning viimaste aastate palkade kasvutempo ei ole jätkusuutlik. Samuti ei jää pikemas perspektiivis enamike eluasemelaenude aluseks olev Euribor nullilähedaseks. Hinnad kinnisvaraturul kujunevad ikkagi lõpuks läbi nõudluse ja pakkumise.