Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuamet juurib välja üürituru käibemaksupettusi
Maksuamet on avastanud käibemaksupettuse skeemi üüriturul, kus pind, mis on soetatud kontoriks või äripinnaks ja millelt on maha arvatud sisendkäibemaks.
Tegelikult kasutatakse ettevõttega seotud inimeste lähedaste või pere käes.
„Meie jaoks on see selge probleem, kui soetatakse kinnisvara, mille kasutuseesmärk on äri- või kontoripind aga kontrolli käigus selgub, et see on soetatud iseendale, lähedastele või perekonnale,“ selgitas Eesti Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe eile toimunud Eesti Kinnisvarafirmade liidu konverentsil. „Neid juhtumeid on teada umbes tuhat, millest hetkel oleme kontrollida jõudnud 130. Neist 90% puhul on selgelt tuvastatud, et tegemist on tegelikult eluasemega.“ Veermäe sõnul on tegemist markantsete juhtumitega, kus maksuametile robustselt näkku valetatakse. Kontrollid on riigile tagasi toonud juba 5 miljonit eurot maksuraha.
Samuti esineb ameti peadirektori asetäitja sõnul kinnisvarakuulutusi, kus kirjas, et müüa korter, mille soetamisel on võimalik äriettevõttel käibemaks maha arvata, kuna seda on võimalik kasutada kontorina. Milline on lahendus, et tulevikus sellist skeemi rakendada poleks võimalik, on täna keeruline öelda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Colonna Kinnisvara OÜ juhatuse liige Marek Õunamägi küsis Veermäe käest, milline on maksuameti seisukoht olukorras, kus kinnisvaraettevõte on välja rentinud ühes hoones 40 korterit büroodeks ning ühel hetkel selgub, et mõnda neist ei kasutatagi büroona nagu kokku lepitud vaid elupaigana. Kes sel juhul vastutab, kas üürileandjast kinnisvaraettevõte või üürnikust ettevõte, tõstatas Õunamägi. Veermäe sõnul vastutab sellises olukorras ikkagi äriühing, kes seadust rikub, mitte üürileandja. Ta lisas, et kuigi maksuamet pole varem sel teemal avalikult rääkinud, on tegemist tõsise probleemiga.
Läti proovis võlaorjusest vabastavat meedet „võtmed panka“, mis lühidalt tähendab, et pangale eluaseme eest võlgu jäänud kliendil on võimalus kodu võtmed pangale üle anda ning seeläbi võlast ühe korraga vabaneda.
Kinnisvara ostjaskond väheneb, kinnisvarapakkumiste arv kasvab ning hinnad on pea buumi tasemel, räägiti Eesti Kinnisvarafirmade liidu kevadkonverentsil.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.