Maksuamet juurib välja üürituru käibemaksupettusi

Tegelikult kasutatakse ettevõttega seotud inimeste lähedaste või pere käes.

„Meie jaoks on see selge probleem, kui soetatakse kinnisvara, mille kasutuseesmärk on äri- või kontoripind aga kontrolli käigus selgub, et see on soetatud iseendale, lähedastele või perekonnale,“ selgitas Eesti Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe eile toimunud Eesti Kinnisvarafirmade liidu konverentsil. „Neid juhtumeid on teada  umbes tuhat, millest hetkel oleme kontrollida jõudnud 130. Neist 90% puhul on selgelt tuvastatud, et tegemist on tegelikult eluasemega.“ Veermäe sõnul on tegemist markantsete juhtumitega, kus maksuametile robustselt näkku valetatakse. Kontrollid on riigile tagasi toonud juba 5 miljonit eurot maksuraha.

Samuti esineb ameti peadirektori asetäitja sõnul kinnisvarakuulutusi, kus kirjas, et müüa korter, mille soetamisel on võimalik äriettevõttel käibemaks maha arvata, kuna seda on võimalik kasutada kontorina. Milline on lahendus, et tulevikus sellist skeemi rakendada poleks võimalik, on täna keeruline öelda.

Colonna Kinnisvara OÜ juhatuse liige Marek Õunamägi küsis Veermäe käest, milline on maksuameti seisukoht olukorras, kus kinnisvaraettevõte on välja rentinud ühes hoones 40 korterit büroodeks ning ühel hetkel selgub, et mõnda neist ei kasutatagi büroona nagu kokku lepitud vaid elupaigana. Kes sel juhul vastutab, kas üürileandjast kinnisvaraettevõte või üürnikust ettevõte, tõstatas Õunamägi. Veermäe sõnul vastutab sellises olukorras ikkagi äriühing, kes seadust rikub, mitte üürileandja. Ta lisas, et kuigi maksuamet pole varem sel teemal avalikult rääkinud, on tegemist tõsise probleemiga.