Arvamus: seadust muutmata ei väldi huvide konflikti

EKMLi juht Mart Mere toob näiteks „turu madalaimat vahendustasu maksva“ If Eesti Kindlustuse 23% osakaalu maaklerite müügis, järeldades, et väited suuremat vahendustasu maksvate seltside eelistamisest on alusetud. Paraku kajastab EKMLi enda analüüs, et kui If Kindlustuse keskmine vahendustasu liikluskindlustuspoliiside müümisel on 6,6%, siis ERGO Kindlustusel on see number aga 5,1%. Seega ei ole If Kindlustus madalaimat vahendustasu maksev selts.

EKMLi analüüsis jäetakse mulje nagu kindlustusmaakler ei saa kindlustustegevuse seaduse muutmise järel enam tegutseda, riskianalüüsi koostada ega poliisi väljastada. Kõiki neid tegevusi saab maakler väga edukalt kliendi nimel teha ka uue seaduse alusel. Samuti on vale väide nagu pole maakleril enam võimalik koguda kindlustusmakseid. EksLi koostatud ettepaneku kohaselt saab klient maksta maaklerile kindlustusmakse ja maakleri vahendustasu koos. Oluline on vaid see, et vahendustasu maksab klient, kes maakleri enda jaoks tööle palganud. See ravib huvide konflikti parimal moel tänu sellele, et maaklerite valikuid ei mõjuta enam kindlustusseltsilt saadav raha. 

Dokumendis toodud andmed kindlustusseltside liidu esitatud seadusemuudatust pooldavate ning selle vastu olevate kindlustusseltside kohta on valed. Lisaks eksponeeritakse üht liitu mittekuuluvat kindlustusandjat hääletusel osalejana. Tegelikkuses olid huvide konflikti vältiva seadusemuudatuse algatamise poolt pooled liikmed, kelle äritegevus on sellest mõjutatud.