• 12.01.10, 08:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Väiketootjad vajavad kaitset

N Liidu ajal ehitatud elektrijaamade aeg saab ümber ja me vajame uusi elektrijaamu. Energeetikasse lisainvesteeringute tekitamiseks on erinevaid lahendusi, sh Eesti Energia börsile viimine, kuid eelkõige on vaja toetavat raamistikku. Riigikogus on teisele lugemisele saadetud elektrituru seaduse muudatus, mis loob pinnase vaba elektrituru tekkimisele.
Avatud elektriturg peaks toimima sama loogika järgi kui iga teine kaubaturg ehk palju konkureerivaid müüjaid ja tarbijad, kes saavad valida parima hinnaga kauba. Nüüd on Eesti ellu viimas elektribörsi ja seda hakkab korraldama Nordpool.
Viimased pool sajandit on meie elektrijaamad tootnud elektrit hinnaga, mis ei sisalda enam nende soetusmaksumust. Seega on tarbijad saanud elektrit soodsa hinnaga just seetõttu, et need jaamad on meil olemas. Reguleeritud elektrihinna tingimustes polnud aga mõistlik ehitada uusi elektrijaamu. Tänaseks on energeetika jõudnud punkti, kus lisainvesteeringud on vältimatud.
Kui praegu teame vaid Narva elektrijaamu, siis tulevikus on elektritootjaid oluliselt rohkem. Avanev turg ja uus elektrituru seadus peaks soodustama uute ja iseseisvate elektrienergia tootjate turule tulemist.
Paraku ei paku elektrituru seadus piisavat kaitset ka pärast muutmist. Ka väike jaam on väga suur investeering, nt keskmise tuulepargi maksumus on 400 miljonit krooni. Sellist investeerimisotsust kaalutakse põhjalikult. Pangad hindavad omi riske ja kui on näha, et väiketootjal võivad tekkida või on varem tekkinud probleeme, siis erainvestorid ja pangad investeeringuid ei tee või ootavad investeerimiskliima muudatusi, mis parandaks väiketootjate positsiooni.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon on sel teemal oma liikmete nimel pidanud läbirääkimisi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning riigikogu majanduskomisjoniga. Kuigi kiireid lahendusi pole, saime lubaduse, et väiketootjate huve arvestatakse järjest enam.
Energeetikasektori investeeringuvajadust 15 aasta jooksul hinnatakse 100 miljardile kroonile. Et neid investeeringuid tuleks, on kriitilise tähtsusega turuosaliste võrdne kohtlemine ja majanduskeskkonna kindlus.
On arutatud, et suures mahus investeeringuid peaks EEsse kaasama börsi kaudu. Ent nende erainvestorite, kes hakkaks sealtkaudu energeetikasse investeerima, ootused on täpselt samad, mis väiketootjail ja nende investoreil. Seega on energeetika investeerimiskliima märksõnad selle keskkonna kindlus ja investeeringute kaitse. Piisavad elektrienergia tootmisvõimsused saab tagada nii EE börsile viimisega kui ka soodustades erainvestorite otseinvesteeringuid uutesse jaamadesse.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.04.25, 15:02
LEED-sertifikaat Avalon Plaza elamuarenduses: mis kasu toob see ostjale ja investorile?
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.

Enimloetud

1
Suur lugu
  • 23.04.25, 14:31
Kinnisvaraarendaja vaatab peeglisse - pilt on karm
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Uudised
  • 21.04.25, 10:25
13,1 hektarit: Everaus sai Uus-Peetri arenduse ainuomanikuks
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
3
Uudised
  • 23.04.25, 06:45
Eluasemeturul tehingute arv kasvab, pakkumiste hinnad langevad
4
Suur lugu
  • 16.04.25, 13:33
Omad lähevad, võõrad tulevad. Kas Eesti hakkab muutuma Šveitsiks?
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
5
Uudised
  • 21.04.25, 11:22
I kvartali andmed näitavad eluasemeturu elavnemist
Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab 6 kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7%-ni.
6
Uudised
  • 16.04.25, 15:08
Milleks meile hoonete energiamärgised?
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.

Hetkel kuum

Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik tegi tõsised liigutused.
Suur lugu
  • 23.04.25, 14:31
Kinnisvaraarendaja vaatab peeglisse - pilt on karm
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Eco Advice´i tegevjuht Anton Nikitin toob välja põnevad turuarengud.
Suur lugu
  • 16.04.25, 13:33
Omad lähevad, võõrad tulevad. Kas Eesti hakkab muutuma Šveitsiks?
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Siin hakkab laiuma 59000 m2 elamispinda ning 40000 m2 äripinda (Visuaal: Raadius Arhitektid OÜ).
Uudised
  • 21.04.25, 10:25
13,1 hektarit: Everaus sai Uus-Peetri arenduse ainuomanikuks
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Plaanis on rajada kokku 68 korterit.
Börsiuudised
  • 17.04.25, 11:53
Liven alustab Põhja-Tallinnas uue arendusega
Sirin Development plaanib Vaelasse rajada kuni 130 000 ruutmeetri suuruse logistikapargi.
Uudised
  • 16.04.25, 09:26
Sirin Developmenti Eesti suurim arendus ehitatakse Vaelasse
Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm (Foto: Swedbank).
Uudised
  • 16.04.25, 15:08
Milleks meile hoonete energiamärgised?
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Telia küberturbe lahenduste arhitekt Holger Rünkaru.
Uudised
  • 17.04.25, 12:30
5 küberturvalisuse soovitust kinnisvaraettevõtetele
Töökuulutused
  • 01.04.25, 15:01
Tallinna Linnavaraamet otsib haldusteenuste koordinaatorit

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele