13. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees leidis, et kui venelased stardivad Balti tuumajaama ehitamisega enne, siis pangad ei näe samasse piirkonda kavandatavas Ignalinas enam mõttekat projekti. Akadeemik Lippmaa jagas seda seisukohta ning leidis, et venelased võtavad Kaliningradi rajatava jaamaga oma kontrolli alla Läti ja Leedu elektrituru. Majanduskomisjoni esimehe sõnul seadvat Leedu poole ebakindlus aga Eesti ette küsimuse, kas Eestil ikka tasub Leedu uues tuumajaama projektis osalemise peale edasi mõelda.

Peab tunnistama, et sellised seisukohad ja eriti lähenemine nagu oleks Kaliningradi projekti teostumine juba otsustatud, olid üllatavad. Miks? Aga seepärast, et Venemaa välisministeeriumi poolt hea tahte märgina edastatud KMH ei sisaldanud infot väga oluliste teemade kohta, mis tavapäraselt on tuumaprojektide KMH-s kajastatud. Kuigi Kaliningradi oblastisse kavandatava tuumajaama KMH on üsna mahukas dokument (üle 300 lk) märkas tähelepanelik lugeja kindlasti ka seda, et Eesti poolele edastatud dokument on vaid väiksem osa (viies köide) ülddokumentatsioonist, mis on koostatud selle projekti olulisemate aspektide selgitamiseks. Mul ei ole aimu kuivõrd sisukas on meie eest varjatuks jäänud dokumentatsiooni osa, samas ei võimalda esitatud dokument väita, et projekt oleks objektiivselt võimalik, majanduslikult jätkusuutlik ning seetõttu ka keskkonnale ohutu. Olulisemad küsitavused, millele tasuks selle projekti perspektiivikuse hindamisel tähelepanu pöörata on järgmised.

KMH kohaselt on kavandatava projekti esmaseks eesmärgiks Kaliningradi oblasti varustuskindluse ja baaskoormuse alaste vajaduste rahuldamine. Elektrienergia, mis oblasti vajaduste rahuldamise järgselt üle jääb kavatsetakse eksportida. Iga tuumaprojekti algatamise üheks eelduseks on kavandatava toodangu nõudluse hindamine. KMH-st puudub see aga täielikult. Nii suure elektrijaama rajamise analüüsist oleks siiski lootnud leida infot eelduste kohta (näit. oblasti elektritarbimise ja elektri ekspordi prognoositavad mahud jms.), mille rahuldamise korral on otstarbekas rajada oblastisse 2300 MW baaskoormusel töötav elektrijaam. Eriti võttes arvesse seda, et Kaliningradi oblasti enda suvine öine elektritarbimine jääb alla 400 MW ning aasta tipunõudlus ei ületa 1000 MW. Kirjeldatud info puudumine ei võimalda hinnata kuivõrd on Kaliningradi tuumajaama kavandamisel lähtutud rahvusvahelisel tasemel igasuguse kiirgustegevuse kavandamisel väga oluliseks peetavast nn. õigustatuse printsiibist.

Kuna KMH kohaselt plaanitakse Kaliningradi oblasti vajadusi ületavad elektrienergia kogused eksportida oleks eeldanud leida KMH-st infot eeldatavalt eksporditava elektri võimalike sihtriikide osas. Selle osas kas projekti arendaja on juba pidanud läbirääkimisi elektri potentsiaalsete ostjatega, kui jah, siis millised on olnud nende läbirääkimiste tulemused? Vähe tähtis pole ka see kas elektri eksport on kavas korraldada EL-i elektri siseturu praeguste ja tulevaste reeglite alusel või mingil muul moel? On ütlematagi selge, et EL-is kehtestatud poliitikate mittejärgimine võib tuua kaasa tuua olulisi probleeme elektrienergia ekspordil. Küsimustele kas ja kuidas võiks see aspekt mõjutada kavandatava tuumajaama majanduslikku jätkusuutlikkust ja ohutust on paraku jäätud jällegi vastamata.

Teadaolevalt otsivad Vene arendajad Kaliningradi projekti rahvusvahelist partnerit, kellele pakutakse 49% osalust projektist. Kuna senimaani ei ole partnerit leida õnnestunud tekib kohe küsimus kas projekt kavatsetakse teostada algselt kavandatud mahus ka juhul, kui ostjat kirjeldatud 49%-le leida ei õnnestu?

Heites pilgu regiooni tänasele elektrivõrgustikule on ilmne, et see ei ole piisav Kaliningradi kavandatava tuumajaama opereerimiseks. Samas ei käsitle KMH seda probleemi üldse. Tekib küsimus kuivõrd on sel teemal konsulteeritud naaberriikidega ja nende põhivõrgu ettevõtetega? Kas arendusvajadus võiks puudutada ka Eesti põhivõrguettevõtet? Milline on oblasti naaberriikide elektritootjate ja põhivõrguettevõtete võimalus kaitsta oma põhjendatud huve kavandatava tuumajaama negatiivse mõju (näit. reaktori(te) iseeneslik väljalülitumine) korral? Kindlasti vajaks selgitamist kavandatava tuumajaama jaoks vajalike reservvõimsuste probleemi lahendused jms.

Nii kaua, kui kirjeldatud küsitavused pole saanud adekvaatseid vastuseid nõustuksin ma pigem Leedu Seimi majanduskomisjoni esimehega, kes on seni avaldanud kahtlust Kaliningradi tuumajaama projekti teostumise osas. Jah, on tõsi et ka Leedu projekti areng pole seni olnud päris pilvitu, kuid kui Eesti Energia ette seataks täna valik kummas projektis osaleda, siis pikemaks kaalumiseks poleks aega põhjust võtta. Arengud Visaginase tuumajaama projekti elluviimisel on viimase aasta jooksul olnud positiivsed ja põhimõttelised kokkulepped selle edasise arendamise osas peaksid saama paberile veel käesoleva aasta jooksul.

Eesti riigiisade toetus sellele protsessile võiks väljenduda eelkõige Balti riikide vahel varasemalt sõlmitud kokkulepete, mis puudutavad meie elektriturgude edasist integreerimist, seadusandluse harmoniseerimist ja ühise poliitika kujundamist kolmandate riikide päritoluga elektri impordi suhtes, elluviimises.

Autor: Haldusuudised.ee