Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: elamispindade turu aktiivsus
Kinnisvaraturu aktiivsuse ootuses on mõistlik vaadata, kui suur hulk elamispindu on käibes.
Liites kokku maa-ameti andmetest kõi eluruumidega tehtud tehingud saame, et 2009. aastal sõlmiti eluruumidega, st korteritega, elamutega ligi 21 000 tehingut.
Statistikaameti andmetel on Eesti eluruumide arvuks 650 000.
Seega oli 2009. aastal käibes 3,2% eluruumidest. See jääb normaalseks peetavasse suurusjärku, milleks peetakse vahemiku 3 kuni 5%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Naiivne oleks eeldada, et tehingute arv jääb jätkuvalt tõusma ning kohe-kohe oleme tagasi buumiaegses turuaktiivsuses, kus iga viieteistkümnes kodu vahetas omaniku.
See näitaks, et me ei ole suutnud isegi lähiminevikust mitte midagi õppida.
Arvestades majanduse üldist seisu, suurt töötute arvu ning tarbijate madalat kindlustunnet võib arvata, et elamispindade turu aktiivsus jääb meil lähitulevikus kõikuma vahemikus 3...4%.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.