Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: Üleminek ülileviva digitele ajastusse
Probleemid digile-viga panevad mõtlema, mis on mille jaoks. Praegu tundub, et inimesed on digilevi jaoks, mitte vastupidi.
Praegu tundub, et inimesed on digilevi jaoks, mitte vastupidi. Kui paljud telerid näitavad üksluist pilti kirjaga "No signal", on süüdi põhiliselt vaatajad ise. Valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli selgitused võib lühidalt kokku võtta fraasiga - te olete ise endale vale antenni pannud. Tehnoloogias mingit probleemi pole, lihtsalt erakordne ilmastikunähtus -kõrgrõhkkond - segab.
Küsimusi tekitas juba digilevile üleminek, kohe oli ju selge, et inimestele toob see kaasa kulusid. Projekti algatajail on muidugi tore raporteerida, et Eesti on ELis kaheksa esimese seas, kes selle moodsusega kaasa lähevad. See, et 100 000 töötut ja ühe Euroopa väiksema sissetulekuga riigi inimesed saavad lisakulusid, on selle kõrval kübe.
Vale antenni kõrval võib pildituse probleem peituda ka vanas kaablis või viletsas pistikus. Kui analooglevi reageeris sellistele häiretele kehvema pildiga, siis nüüd on kaks varianti - pilt on või ei ole.
Seega üks ülemineku eesmärke - et puuduvad müra ja analoogtelevisioonile iseloomulikud peegeldused ning häired - on kõrvaldatud. Peegeldusi ja häireid pole, vahel pole paraku ka pilti.
Teine eesmärk - suur eetriruumi kokkuhoid - on tõenäoliselt ka saavutatud. Ühe analoogkanali sagedusribas ühe digilevi saatjaga kanda üle kuni 12 TV-programmi. Paraku võin ma ka praegu läbi klõpsida kümnete kaupa kanaleid, leidmata midagi vaatamisväärset.
Ikkagi jääb tunne, et me oleme riigi hea maine, elektroonikamüügi ajutise elavnemise ja ehk veel millegi nimel toonud ohvriks inimesed.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.
Enimloetud
2
Laur avaldab, milleks Liven raha kaasas. Tallinna planeeringute menetlemine sai temalt analüütilise hinnangu + osutab ta ka ühele olukorra juurpõhjusele
3
Võlakirjad jaotati lähtuvalt 5 põhimõttest
4
6
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
Viimased uudised
Laur avaldab, milleks Liven raha kaasas. Tallinna planeeringute menetlemine sai temalt analüütilise hinnangu + osutab ta ka ühele olukorra juurpõhjusele
Lisaks paigutab arendaja 18 miljonit III tervisemajasse
Konverentsid
Hetkel kuum
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
Taaskord on siin arendajale kohane üks nõuanne. Ärksamad jagavad asja. Piiratus saab arendajale piduriks
Võlakirjad jaotati lähtuvalt 5 põhimõttest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele