Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: Üleminek ülileviva digitele ajastusse
Probleemid digile-viga panevad mõtlema, mis on mille jaoks. Praegu tundub, et inimesed on digilevi jaoks, mitte vastupidi.
Praegu tundub, et inimesed on digilevi jaoks, mitte vastupidi. Kui paljud telerid näitavad üksluist pilti kirjaga "No signal", on süüdi põhiliselt vaatajad ise. Valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli selgitused võib lühidalt kokku võtta fraasiga - te olete ise endale vale antenni pannud. Tehnoloogias mingit probleemi pole, lihtsalt erakordne ilmastikunähtus -kõrgrõhkkond - segab.
Küsimusi tekitas juba digilevile üleminek, kohe oli ju selge, et inimestele toob see kaasa kulusid. Projekti algatajail on muidugi tore raporteerida, et Eesti on ELis kaheksa esimese seas, kes selle moodsusega kaasa lähevad. See, et 100 000 töötut ja ühe Euroopa väiksema sissetulekuga riigi inimesed saavad lisakulusid, on selle kõrval kübe.
Vale antenni kõrval võib pildituse probleem peituda ka vanas kaablis või viletsas pistikus. Kui analooglevi reageeris sellistele häiretele kehvema pildiga, siis nüüd on kaks varianti - pilt on või ei ole.
Seega üks ülemineku eesmärke - et puuduvad müra ja analoogtelevisioonile iseloomulikud peegeldused ning häired - on kõrvaldatud. Peegeldusi ja häireid pole, vahel pole paraku ka pilti.
Teine eesmärk - suur eetriruumi kokkuhoid - on tõenäoliselt ka saavutatud. Ühe analoogkanali sagedusribas ühe digilevi saatjaga kanda üle kuni 12 TV-programmi. Paraku võin ma ka praegu läbi klõpsida kümnete kaupa kanaleid, leidmata midagi vaatamisväärset.
Ikkagi jääb tunne, et me oleme riigi hea maine, elektroonikamüügi ajutise elavnemise ja ehk veel millegi nimel toonud ohvriks inimesed.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pakkumisele on tulnud Harku vallas, Vääna külas paiknev ärimaa krunt, mis asub vahetult Vääna–Keila-Joa maantee ääres ning pakub head nähtavust ja ligipääsu. Tegemist on asukohaga, kus Tallinna lähiümbruse laienemine ja ettevõtete kasvav ruumivajadus on juba käivitanud selge kasvutrendi – piirkonda on lisandunud mitmeid uusi äri- ja tootmishooneid.
Enimloetud
1
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
3
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
4
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
5
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Viimased uudised
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
AI on vahva. Mis saab aga siis, kui käiku läheb AGI (artificial general intelligence) ehk üldine tehisintellekt?
Hetkel kuum
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele