Arvamus: Üleminek ülileviva digitele ajastusse

Praegu tundub, et inimesed on digilevi jaoks, mitte vastupidi. Kui paljud telerid näitavad üksluist pilti kirjaga "No signal", on süüdi põhiliselt vaatajad ise. Valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli selgitused võib lühidalt kokku võtta fraasiga - te olete ise endale vale antenni pannud. Tehnoloogias mingit probleemi pole, lihtsalt erakordne ilmastikunähtus -kõrgrõhkkond - segab.

Küsimusi tekitas juba digilevile üleminek, kohe oli ju selge, et inimestele toob see kaasa kulusid. Projekti algatajail on muidugi tore raporteerida, et Eesti on ELis kaheksa esimese seas, kes selle moodsusega kaasa lähevad. See, et 100 000 töötut ja ühe Euroopa väiksema sissetulekuga riigi inimesed saavad lisakulusid, on selle kõrval kübe.

Vale antenni kõrval võib pildituse probleem peituda ka vanas kaablis või viletsas pistikus. Kui analooglevi reageeris sellistele häiretele kehvema pildiga, siis nüüd on kaks varianti - pilt on või ei ole.

Seega üks ülemineku eesmärke - et puuduvad müra ja analoogtelevisioonile iseloomulikud peegeldused ning häired - on kõrvaldatud. Peegeldusi ja häireid pole, vahel pole paraku ka pilti.

Teine eesmärk - suur eetriruumi kokkuhoid - on tõenäoliselt ka saavutatud. Ühe analoogkanali sagedusribas ühe digilevi saatjaga kanda üle kuni 12 TV-programmi. Paraku võin ma ka praegu läbi klõpsida kümnete kaupa kanaleid, leidmata midagi vaatamisväärset.

Ikkagi jääb tunne, et me oleme riigi hea maine, elektroonikamüügi ajutise elavnemise ja ehk veel millegi nimel toonud ohvriks inimesed.

 

Autor: Haldusuudised.ee