Logo poliitiku seljale

Kui poliitik esineb avalikkuse ees mõne provokatiivse avaldusega, siis mõelge, miks just nüüd, ja pöörake tähelepanu sellele, kuidas teema tõstatati. Energiadebatis on üritatud ühe teemaga tappa teist teemat. Pean silmas peaminister Andrus Ansipi hiljutist pressikonverentsi, kus ta tegi Eesti Energia juhtidele karmis toonis peapesu.

Peaministri käitumine ei olnud juhuslik. Reformierakonna eesmärk oli viia avalikkuse tähelepanu ära taastuvenergia toetuste vähendamise teemal puhkenud arutelult. Ühel parteil on raske elektritarbijale kasuliku ettepaneku vastu seista, kui see teema on avalikkuse tähelepanu all.

Eesti Energia taotletud järsk hinnatõus oli hea võimalus taastuvenergia teemal puhkenud debati fookust hägustada. Teine sarnast eesmärki kandev idee on viia konkurentsiamet majandusministeeriumi alt rahandusministeeriumi alla.

Elektrihinna tõusu taotlust kritiseerides käitus peaminister kahepalgeliselt. Eesti Energia juhtkonda süüdistades jättis ta märkimata, et ettevõtte nõukogus esindavad riigi huve kaks Reformierakonna liiget – Kalle Palling ja Meelis Atonen – ning Reformierakonna suurtoetaja Toomas Luman. Kui peaministril oleks olnud tõsine mure Eesti Energia juhtimise pärast, siis oleks ta pöördunud nende meeste poole. Ei tasu uskuda Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali väidet, et nõukogu liikmed ei ole kursis ettevõtte investeeringuplaanide ja hinnapoliitikaga.

Eesti Energia võttis küll hinnataotlusest loobumisega ka teema kiiresti päevakorralt, kuid Reformierakond saavutas oma eesmärgi – avalikkus hakkab energiateemast väsima ehk oravatel on lihtsam tõrjuda taastuvenergia toetuste vähendamise ideed.

Kes erakonda debatis esindab?

Erinevatel teemadel peetavate arutelude puhul tasub pöörata tähelepanu, kes erakondi debattides esindavad. Näiteks kui mõne ideega tulevad välja partei noorteorganisatsioonide esindajad, siis üritatakse testida avalikkuse reaktsioone. Noored parteilased on justkui laborihiired.

Teine seltskond on erakondlikud klounid või naljamehed. Neid kasutatakse jälgede segamiseks. Arvan, et heaks näiteks on keskerakondlase Märt Sultsi kasiinosaare idee. Avalikkus ja meedia arvavad, et üks naljamees propageerib enda utoopilist kinnisideed. Ühel hetkel võime aga avastada, et Sultsi tagant paistavad mõne mõjuka äriliidri kõrvad.