Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektriaktsiisi on lihtne vähendada või ära kaotada
Tänane Äripäev kirjutab elektriaktsiisist, mis on Eesti riigi kaukasse viimaste aastatega toonud miljard krooni. Samal ajal, kui ühiskonnas käib terav debatt nii liiga kõrge elektrihinna kui ka liiga suure maksukoormuse üle.
Äripäeva arvates on kummastav, miks poliitikud lähenevate valimiste eel räägivad vajadusest midagi ära teha, kuid kuidagi tegudeni ei jõua. Tegelikult muidugi pole me eile sündinud ja saame väga hästi aru populismi tähtsusest poliitikas, kuid ära hakkab tüütama juba.
Näiteks on arusaamatu, miks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles oktoobri alul ERRile, et ainus reaalne võimalus elektrihinna langetamiseks on kaotada ära ebamõistlikult kõrged taastuvenergia toetused ning et sellega ei tohi venitada: "Ei ole ühtegi põhjust, miks keskmine kodutarbija peaks ka uuest aastast maksma iga kuu mitukümmend krooni kuus rohkem kui oleks mõistlik," ütles ta. Partsi sõnul pole mõtet arutleda abstraktsete lahenduste üle, elektri hinda on vaja alandada kohe. Aga palun, siin on teile reaalne võimalus – alandage aktsiisi. Ja kohe!
2008. aastast kehtestatud ja tänavu kergitatud elektriaktsiisi oleks Äripäeva arvates väga lihtne vähendada või üldse ära kaotada. OK, võite väita, et elektriaktsiisi nõuab Euroopa Liit. Kuid riigikogu keskerakondlasest liikme Marika Tuusi sõnul on meil kehtestatud aktsiis kodutarbijale praegu viis ja äritarbijale üheksa korda kallim kui Euroopas nõutud miinimummäär. Kas Tuus on usaldusväärne allikas? Usume, et riigikogu liikmena on küll. Ja seda tema tänavu mitmel korral mitmes ajalehes väljaöeldut ei ole meie teada keegi ka ümber lükanud.
Kas me oleme siis nüüd jälle Euroopa Liidule meeldimise nimel teinud rohkem kui vaja? Ja veel. Elektriaktsiis on riigi määratud tasu, millest saadud tulusid kasutatakse keskkonnahoiuks, ütleb Eesti Energia kodulehel leiduv definitsioon. Ses mõttes on see muidugi täiesti mõistetav aktsiis, et kui ikka koormad me kõigi ühist loodust, siis tuleb selle eest ka ühiskonnale, riigile tasu maksta.
Aga huvitaval kombel ei ole elektriaktsiisist vabastatud ka muudes riikides toodetud elektrienergia. Ega isegi mitte siin toodetud taastuvenergia! Ja kas põhimõtteliselt peaksime siis isegi koduaedades kasutatavate päikesepatareiga aialambikeste toodetud energialt aktsiisi maksma? Miks küll Äripäev ei üllatuks, kui see nii ka oleks.
Nii või teisiti, maksukoormus on Eestis kõrge. Sellest kõneleb kas või asjaolu, et viimased kolm päeva järjest oleme kirjutanud juhtkirjades suure maksukoormuse teemadel – üleeile tööjõumaksudest, eile maamaksust ja täna siis elektriaktsiisist. Ja ka möödunud nädalal kirjutasime maksukoormuse vähendamise ettepanekuist.
Isegi väga väikese loogikavõimega inimene peaks aru saama, et kõrge maksukoormus on viimasel ajal ühiskonnas teravalt esile kerkinud ja just sellest peakski saama lähenevate riigikogu valimiste peamine teema.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
6
2020. aastast algatatud detailplaneeringute keskmine menetlusaeg on 3,9 aastat
Viimased uudised
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Konverentsid
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
2020. aastast algatatud detailplaneeringute keskmine menetlusaeg on 3,9 aastat
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele