Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks ettevõtja määrib oma nime?
Kirjutasime eile ja täna Äripäevas ühest labasest petuskeemist, kuidas Wolmreks Ehituse ja Kristiine Ehituse omanikud kümnetel ettevõtjatel naha üle kõrvade tõmbasid.
Mind on varem pannud ja paneb ka nüüd taas imestama ettevõtjate suhtumine oma mainesse.
Wolmreks Ehituse ja Kristiine Ehituse omanikul Adu Hakil õnnestus küll skeemitades oma firmadesse jätta ligi paarkümmend miljonit krooni võõrast raha, kuid ta pidi loobuma heast nimest.
Selleks korraks on majanduskriis läbi ja languse ajal sassi läinud suhted ning äripartneritelt vaiba alt ära tõmbamised hakkavad järgnevatel aastatel valusalt kätte maksma. Kui tulevikus peaks Haki oma tegemistega ületama uudiskünnise, siis tõenäoliselt mainitakse taustainfona ära ka sel nädalal avalikuks saanud ja kriminaaluurimise kaasa toonud kelmuse juhtum.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Need miljonid tunduvad väikse summana selle eest, et Hakit saadab elu lõpuni kelmi kuulsus.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.