Liitumise rahastamine on ühiskondliku leppe küsimus

Madalad liitumistasud või töökindel elektrivõrk? Sellele küsimusele vastaksid paljud ilmselt nagu karupoeg Puhh, kellelt uuriti, kas ta soovib saiale mett või kondenspiima. Nutikas karu soovis mõlemat. Elus on valikud aga tihti piiratumad. 

Kõlanud on arvamus, et ka liitumisi võiks rahastada täies mahus või suuremas osas solidaarselt võrgutariifist. Siin tekib aga õigluse küsimus, kuna kõik äriplaanid, mis nõuavad võrgu ehitamist, ei teostu. Samuti võib ilma ekstrakulutusteta väheneda ettevõtja motivatsioon investeeringuid hoolikalt ja kuluefektiivselt läbi mõelda. Samuti võib küsida, kas kõik elektritarbijad peaksid ühisest rahakotist tasuma kuluka võrgu rajamise näiteks aastas mõne kuu kasutuses olevate suvekodudeni. Solidaarse rahastamispõhimõtte korral selliste soovide arv suureneb, mis mõjutab omakorda võrgutariifi.

Täna me mett ja kondenspiima korraga endale lubada ei saa. Vähemalt mitte nii, et võrgukvaliteedi paranemine ei lükkuks edasi liiga kaugesse tulevikku.