Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liitumise rahastamine on ühiskondliku leppe küsimus
Elektrivõrguga liitumine on ettevõtetele võrgu töökindluse kõrval üks olulisemaid näitajaid, mis võrguteenusega rahulolu mõjutab. Kui liitumisprotsessiga ettevõtted järjest rohkem rahul, siis liitumistasud tunduvad kõrged, möönab Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ juhataja Tarmo Mere.
Madalad liitumistasud või töökindel elektrivõrk? Sellele küsimusele vastaksid paljud ilmselt nagu karupoeg Puhh, kellelt uuriti, kas ta soovib saiale mett või kondenspiima. Nutikas karu soovis mõlemat. Elus on valikud aga tihti piiratumad.
Kõlanud on arvamus, et ka liitumisi võiks rahastada täies mahus või suuremas osas solidaarselt võrgutariifist. Siin tekib aga õigluse küsimus, kuna kõik äriplaanid, mis nõuavad võrgu ehitamist, ei teostu. Samuti võib ilma ekstrakulutusteta väheneda ettevõtja motivatsioon investeeringuid hoolikalt ja kuluefektiivselt läbi mõelda. Samuti võib küsida, kas kõik elektritarbijad peaksid ühisest rahakotist tasuma kuluka võrgu rajamise näiteks aastas mõne kuu kasutuses olevate suvekodudeni. Solidaarse rahastamispõhimõtte korral selliste soovide arv suureneb, mis mõjutab omakorda võrgutariifi.
Täna me mett ja kondenspiima korraga endale lubada ei saa. Vähemalt mitte nii, et võrgukvaliteedi paranemine ei lükkuks edasi liiga kaugesse tulevikku.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.