Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik tasus 20 aastat mõtlematult sidearveid
Mobiiltelefonid on Eestis kasutusel 1990ndate algusest. Koos GSM-side tulekuga tekkis ka konkurents - Radiolinja ehk tänane Elisa võrgus toimus esimene GSM-kõne 1995. aastal mõni nädal enne Eesti Mobiiltelefoni (EMT), sest tähtis oli olla esimene, kirjutab Äripäeva toimetaja Indrek Kald.
Hiljem lisandus Q GSM (Tele2) ning võitlus sideturul suurenes veelgi. Aga peaasjalikult eraisikute ning firmade pärast. Üllatav oli lugeda lõppeval nädalal uudist, et ministeeriumite riigihanke võitnud Elisa teenuseid hakkavad tarbima kuus ministeeriumi ja nende allasutused, lisaks veel ka riigikantselei, riigikontroll ning kolm sihtasutust.
Riigil kulus niisiis kaks kümnendit, et leida omale sideteenuse pakkuja konkursi teel! Seega on riik meie kõigi ehk maksumaksjate kaasabil tasunud pea kogu taasiseseisvuse aja oma telefoniarveid mõtlemata, kas saaks teenust ka odavamalt. Isegi kui seadus seda ei nõua, vaataks hea peremees ikka, kuidas oma kulusid vähendada.
Võimalik, et EMT andis riigile kui suurele kliendile soodustust, ent võib-olla oleks Elisa või Tele2 pakutav soodustus olnud veelgi suurem? Igatahes lubas Elisa juhatuse liige Jüri Teemant, et tänu teenusepakkuja vahetusele hoiab riik hankes osalenud asutuste kulutustelt sideteenustele edaspidi kokku üle 40% aastas. Aga kui konkurss oleks korraldatud juba näiteks kümme aastat tagasi? Mäletan, et Tele2 ja Elisa juhid rääkisid juba siis meedias, kuidas riik võiks osta sideteenust konkursi teel ning saada seeläbi soodsama minutihinna ja paremad tingimused. Valitsus neid aga ei kuulanud. Buumi ajal loeti tõesti raha vähem, õnneks tuli kriis vahele, mis sundis mõtlema ja pingutama.
Seni monopoli nautinud EMT ja Elion vaidlustasid konkureeriva Elisa võidu suurhankel, ent kaotasid kõigis kolmes kohtuastmes. Võib arvata, et nii paljude ministeeriumite ja nende allasutuste kaotamine jätab jälje ka EMT-Elioni tulemustele. Tuleb nõustuda Jüri Teemantiga, et ministeeriumite riigihange on ajalooline ja murranguline hetk - seni on sideteenuste pakkumine avalikule sektorile olnud EMT ja Elioni pärusmaa ning teistel operaatoritel on puudunud võimalus hinnakujunduses kaasa rääkida. Oleks see hetk vaid varem tulnud!
Miskipärast meenus mulle seda kommentaari kirjutades teine ajale jalgu jäämise juhtum mobiilside sektorist. Praegu ei kujutaks keegi ette, et saab telefonilt lühisõnumit saata vaid endaga samas võrgus olevale mobiilile. Ent veel 1990ndate teisel poolel oli see norm. EMT põhjendas toona, et nende klientidel puudub vajadus saata SMS konkureerivate operaatorite klientidele. Aga aeg läks edasi, Tele2 ja Elisa kliente üha lisandus ning varsti tehti SMSide saatmine vabaks. Kindlasti suurenesid siis ka operaatorite tulud, sh turuliidril EMT-l.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Pardal on juba tippinvestorid
4
Tõenäoliselt on tegemist viimaste aastate suurima üksikobjekti jaekinnisvaratehinguga Balti riikides
5
Suur uusarenduste ülevaade
Viimased uudised
Järelturu korteri puhul näeb ostja üsna täpselt, mida ta ostab
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Tõenäoliselt on tegemist viimaste aastate suurima üksikobjekti jaekinnisvaratehinguga Balti riikides
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele