27. november 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ÄP: palgakasvul vale vedur
Keskmine palk kasvas aasta varasemaga võrreldes kolmandas kvartalis 5,7%. Tõsi, reaalpalk vaid 1,9%. Arvestades, et võrreldes 2008. aasta tipuga on reaalpalgad endiselt ligi 4% võrra madalamad ning palgakasv on kooskõlas tootlikkuse kasvuga, on see kindlasti hea uudis.
Kuid Äripäeva teeb murelikuks, et järgmisel aastal kiireneb palgakasv eelkõige avalikus sektoris, millele viitas SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe. Nii kipub palgakasvu veduriks saama sarnaselt buumiajaga erasektori asemel avalik sektor. Ja seda olukorras, kus avaliku sektori keskmine palk on niigi kõrgem kui erasektoris.
Muret jagab ka näiteks Eesti Pank, kes novembri alguses tööturu ülevaate esitlemisel tõi tähtsana eraldi välja, et avaliku sektori palgakasv ei tuleks riigieelarve tasakaalu jõudmise kiiruse ega muude majanduse kasvupotentsiaali seisukohalt oluliste valdkondade rahastamise arvelt.
Ühelt poolt on mõistetav, et palgalisa vajavad näiteks nii õpetajad kui ka politseinikud. Kuid probleem, millele oleme viidanud ka varem, seisneb selles, et valitsus külvab raha valimatult. Endiselt riigikogus arutlusel olev 2013. aasta riigieelarves suurendab Andrus Ansipi juhitud valitsus valimatult kõigi ministeeriumide valitsemisalade palgafondi 4,4 protsenti. Seadmata ühtegi prioriteeti.
Samuti nõustume, et palgakasv sisemiste ressursside arvelt ehk teisisõnu tõstes tootlikkust on mõistlik ja põhjendatud. Seetõttu on tervitatav, et ametnike arv on viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Näiteks eelmisel aastal ligi 3%. Kuid seegi muudatus jääb poolikuks, kui ei viida läbi tõhusaid reforme. Nii töötab umbes iga neljas eestimaalane avalikus sektoris. Uuringu järgi asetas see meid Euroopa Liidu riikide edetabelis viimasesse, kõige suurema avaliku sektori osakaaluga kolmandikku. Ülepaisutatud avalik sektor vähendab aga omakorda riigi konkurentsivõimet.
Loomulikult peab Eesti areng olema suunatud madalalt tootlikkuselt ja palgalt vastassuunas - kõrgele tootlikkusele ja palgale. Kuid selline muutus ei saa toimuda hüppega ega riigisektori vedades. See ei välista iseenesest, et avalik sektor võiks näidata erasektorile efektiivsemaks muutmisel teed, eeskuju.
Kuid kahjuks ei ole ta seda siiani suutnud. Ilmekas on näide, et jämedalt töötab avalikus sektoris umbes 50 protsenti teenistujaid, kelle brutopalk on vabariigi keskmisest madalam. Seegi tõestus ja viide eelkõige vähesele efektiivsusele. Lahendust vajavale probleemile.
Eelnevat arvesse võttes mõjubki kiirenev palgakasv häiresignaalina. Sest reformide toppamise tõttu saab parimal juhul palgakasv avalikus sektoris toimuda erasektoriga sünkroonis. Tõsi, mitte ainult surve, vaid eelkõige ootus palkade tõusuks on olemas. Selge, et tööhõive kasvuga on kasvanud ka palgalootused. Isegi töötute hulgas. Näiteks kui 2010. aastal oli nõus kuni 450-eurose palgaga tööle asuma 60% töötutest, siis selle aasta esimesel poolel oli see osakaal töötute seas 35%.
Samas vastupidisel avalikule sektorile, kavatseb eraettevõtetest lähikuudel palkasid tõsta vaid 34%, selgus CV Keskuse iga-aastasest Eesti tööturu-uuringust. Tulevalt aastal ootavad ka Eesti suuremate pankade analüütikud küll palgakasvu jätkumist, kuid seda mõõdukalt.
Autor: Haldusuudised.ee
Jaga lugu 
Liitu Kinnisvarauudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Kinnisvarauudised.ee toetajad: