18. detsember 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida on Eestil õppida Saksa energiapöördest?

Energiavaldkonna dilemma paistab olevat see, et tegutsema hakatakse alles siis, kui selleks on surve ning kui väärtuslikku aega on juba kõvasti raisatud. Samas on energiapööre projekt, millega kiirustada ei saa, kirjutab Saksa ajakirjanik Berthold Forssman.

Fukushima katastroof tuli 2011  tuumaenergia pooldajatele sama ootamatult kui selle vastastelegi. Üleöö kõrvaldati Saksamaal mitu tuumajaama kasutusest, ja kummalisel kombel ei toonud see kaasa varustusprobleeme. Tuumaenergia kriitikud olid ammugi viidanud, et Saksa energiavarustusel oli ülemäära suur jõudlus: tuumajaamade kinnipanek ei tähenda sugugi seda, et kõik tuled kohemaid kustuvad.

Kivisöejaamad toodavad suurema osa Saksamaa elektrist, kuid nende jaamade käigushoidmine oleks vastuolus keskkonnaalaste eesmärkidega. Nii et tegelikkuses on Saksamaal ees energiapööre koguni kahes mõttes ja sellega on palju kiirem, kui “sillatehnoloogia” pooldajad veel mõne kuu eest arvasid.

Missuguse pilguga näeb Saksa ajakirjanik Eesti energeetikadebatte, seda loe tänasest Äripäevast. 

 

Autor: Haldusuudised.ee

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Siim SultsonReporter-toimetaja Tel: 53 330 651
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474