Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rohkem raha kinnisvarasse
Eesti valitsuse eesmärgiks peaks olema välja töötada meetmed, mis tõmbaksid ringlusesse uut raha, suurendaksid sisenõudlust ning inimeste sissetulekuid, kirjutab Kanadas elav ärimees Max Rivhsin.
Kanadas asutas keskvalitsus 1946 Canada Mortgage and Housing Corporation’i, mille eesmärgiks oli tagada turul piisaval arvul soodsa hinnaga eluasemelaene. CMHC pakub pankadele teatud tingimustel (eluaseme turuväärtus, laenaja sissetulekud, jne) eluasemelaenude kindlustamist. See võimaldab Kanadas pankadel hea krediidireitinguga klientidele pakkuda eluasemelaenu ilma CMHC kindlustuseta, samas kui suurema riskiga laenukliendilt võib pank nõuda, et ta sõlmiks CMHC kindlustuslepingu. Eestis võiks selline kindlustusmakse esmakordsetele eluasemelaenu klientidele moodustada näiteks 5% minimaalsest omavastutusest. See tooks turule uut raha.
See tekitaks uue nõudluse eluasemete järele klientide hulgas, kes varem pankadele huvi ei pakkunud. Pankadel oleks huvi suurendada kinnisvaralaenude pakkumist, mis suurendaks kinnisvarasektori tulu ja parandaks tööhõivet. Uus nõudlus aitaks tõsta kinnisvara väärtust ja suurendaks likviidsust, mis omakorda leevendaks survet olemasolevate elusemelaenude klientidele. Tänu uue raha juurdevoolule võidaksid ka teised majandusharud.
Kui kinnisvarasektor hakkab kasvama ja turg kosub, peaks riik minu arvates järgmise sammuna kaaluma tulubaasi mitmekesistamist ja suurendama sellega seotud riiklikke kulutusi. Riik saaks kinnisvaraturu kasvu arvel suurendada oma tulubaasi, tõstes kinnisvaramaksusid ja ehituslubadega väljastamisega seotud riigilõivusid ning maksustades kinnisvaratehinguid.
Pikemalt loe tänasest Äripäevast.
Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
6
2020. aastast algatatud detailplaneeringute keskmine menetlusaeg on 3,9 aastat
Viimased uudised
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Konverentsid
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
2020. aastast algatatud detailplaneeringute keskmine menetlusaeg on 3,9 aastat
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele