Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palgatõususurve püsib
Palgatöötajad mäletavad õndsusega majanduskriisi eelset 2007. aastat, kui palka võis juurde küsida 2-3 korda aastas kümnetes protsentides. Enam Eesti majanduses sellist üleüldist palgarallit ei näe. Kuid mõistlik tootlikkuse kasvuga seotud keskmine palgatõus on asjakohane, et mitte öelda vältimatu, kirjutab palgaanalüütik Ilmar Põhjala.
Statistikas võib palgaralli ettekujutuse tekitada riikliku alampalga tõus 320 euroni, mis sisuliselt tähendab suure osa Eesti töötajate jaoks 10% palgatõusu. Koos sellega kasvab loomulikult ka Eesti keskmine palk.
Mis puutub alampalgast kõrgemat palka teenivate inimeste sissetuleku muutust, siis pigem tuleb eelmisest aastast rahulikum aasta. Üle 5% ulatuvat keskmist palgatõusu mõtet oodata ei ole. Valdav enamik ettevõtteid teeb oma palgaotsused ära jaanuaris-aprillis. Seega peaks selgus peaks peatselt käes olema.
Äsjavalminud Fontese prognoosiuuringu kohaselt tundub ettevõtete olukord olevat parem kui aasta tagasi. Tekkinud on stabiilsus, rahaliste vahendite varu, rohkem kui pooltes ettevõtetes palgatakse uusi töötajaid. Suurem osa ettevõtteid on juba vähemalt korra pärast majanduskriisi korrigeerinud oma töötajate palkasid. Palgatõususurve küll püsib, kuid ei ole ettevõtete hinnangul enam nii tugev kui aasta tagasi.
Üllatuslikult ilmnes selle aasta prognoosiuuringus tendents, et suurenenud on nende ettevõtete arv, mis ei tee erilisi pingutusi oma väga heade töötajate hoidmiseks. See on kummastav, kuna valjult kurdetakse, et häid ja sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid pole saada. Samas, kui mõni selline on ettevõttes olemas, siis ei tehta tema kinnihoidmiseks midagi. Heade töötajate kinnihoidmine ei tähenda pelgalt palgatõusu, vaid on keerukam arenguvõimaluste, töökorralduse ja juhtimiskultuuri kombinatsioon.
Need, kes on teadlikult palkadega tegelenud, kriisiaastatel töökorraldust muutnud ja tulnud rasketest aegadest välja tõhusamana, ei pea eriti muretsema hüppeliselt kasvava palgafondi pärast. Need ettevõtted, kes pole teinud midagi peale 2009 palgavähenduste, ei saa 2013. aastasse rahulikult vaadata, sest palgatõususurve võib ületada ettevõtte võimalusi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
2
4
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Viimased uudised
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele