Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palgatõususurve püsib
Palgatöötajad mäletavad õndsusega majanduskriisi eelset 2007. aastat, kui palka võis juurde küsida 2-3 korda aastas kümnetes protsentides. Enam Eesti majanduses sellist üleüldist palgarallit ei näe. Kuid mõistlik tootlikkuse kasvuga seotud keskmine palgatõus on asjakohane, et mitte öelda vältimatu, kirjutab palgaanalüütik Ilmar Põhjala.
Statistikas võib palgaralli ettekujutuse tekitada riikliku alampalga tõus 320 euroni, mis sisuliselt tähendab suure osa Eesti töötajate jaoks 10% palgatõusu. Koos sellega kasvab loomulikult ka Eesti keskmine palk.
Mis puutub alampalgast kõrgemat palka teenivate inimeste sissetuleku muutust, siis pigem tuleb eelmisest aastast rahulikum aasta. Üle 5% ulatuvat keskmist palgatõusu mõtet oodata ei ole. Valdav enamik ettevõtteid teeb oma palgaotsused ära jaanuaris-aprillis. Seega peaks selgus peaks peatselt käes olema.
Äsjavalminud Fontese prognoosiuuringu kohaselt tundub ettevõtete olukord olevat parem kui aasta tagasi. Tekkinud on stabiilsus, rahaliste vahendite varu, rohkem kui pooltes ettevõtetes palgatakse uusi töötajaid. Suurem osa ettevõtteid on juba vähemalt korra pärast majanduskriisi korrigeerinud oma töötajate palkasid. Palgatõususurve küll püsib, kuid ei ole ettevõtete hinnangul enam nii tugev kui aasta tagasi.
Üllatuslikult ilmnes selle aasta prognoosiuuringus tendents, et suurenenud on nende ettevõtete arv, mis ei tee erilisi pingutusi oma väga heade töötajate hoidmiseks. See on kummastav, kuna valjult kurdetakse, et häid ja sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid pole saada. Samas, kui mõni selline on ettevõttes olemas, siis ei tehta tema kinnihoidmiseks midagi. Heade töötajate kinnihoidmine ei tähenda pelgalt palgatõusu, vaid on keerukam arenguvõimaluste, töökorralduse ja juhtimiskultuuri kombinatsioon.
Need, kes on teadlikult palkadega tegelenud, kriisiaastatel töökorraldust muutnud ja tulnud rasketest aegadest välja tõhusamana, ei pea eriti muretsema hüppeliselt kasvava palgafondi pärast. Need ettevõtted, kes pole teinud midagi peale 2009 palgavähenduste, ei saa 2013. aastasse rahulikult vaadata, sest palgatõususurve võib ületada ettevõtte võimalusi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
2
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
3
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
4
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
5
6
Viimased uudised
Uuri graafikuid - siis saad teada, kus ja kuidas see muutus
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele