Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palgatõususurve püsib
Palgatöötajad mäletavad õndsusega majanduskriisi eelset 2007. aastat, kui palka võis juurde küsida 2-3 korda aastas kümnetes protsentides. Enam Eesti majanduses sellist üleüldist palgarallit ei näe. Kuid mõistlik tootlikkuse kasvuga seotud keskmine palgatõus on asjakohane, et mitte öelda vältimatu, kirjutab palgaanalüütik Ilmar Põhjala.
Statistikas võib palgaralli ettekujutuse tekitada riikliku alampalga tõus 320 euroni, mis sisuliselt tähendab suure osa Eesti töötajate jaoks 10% palgatõusu. Koos sellega kasvab loomulikult ka Eesti keskmine palk.
Mis puutub alampalgast kõrgemat palka teenivate inimeste sissetuleku muutust, siis pigem tuleb eelmisest aastast rahulikum aasta. Üle 5% ulatuvat keskmist palgatõusu mõtet oodata ei ole. Valdav enamik ettevõtteid teeb oma palgaotsused ära jaanuaris-aprillis. Seega peaks selgus peaks peatselt käes olema.
Äsjavalminud Fontese prognoosiuuringu kohaselt tundub ettevõtete olukord olevat parem kui aasta tagasi. Tekkinud on stabiilsus, rahaliste vahendite varu, rohkem kui pooltes ettevõtetes palgatakse uusi töötajaid. Suurem osa ettevõtteid on juba vähemalt korra pärast majanduskriisi korrigeerinud oma töötajate palkasid. Palgatõususurve küll püsib, kuid ei ole ettevõtete hinnangul enam nii tugev kui aasta tagasi.
Üllatuslikult ilmnes selle aasta prognoosiuuringus tendents, et suurenenud on nende ettevõtete arv, mis ei tee erilisi pingutusi oma väga heade töötajate hoidmiseks. See on kummastav, kuna valjult kurdetakse, et häid ja sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid pole saada. Samas, kui mõni selline on ettevõttes olemas, siis ei tehta tema kinnihoidmiseks midagi. Heade töötajate kinnihoidmine ei tähenda pelgalt palgatõusu, vaid on keerukam arenguvõimaluste, töökorralduse ja juhtimiskultuuri kombinatsioon.
Need, kes on teadlikult palkadega tegelenud, kriisiaastatel töökorraldust muutnud ja tulnud rasketest aegadest välja tõhusamana, ei pea eriti muretsema hüppeliselt kasvava palgafondi pärast. Need ettevõtted, kes pole teinud midagi peale 2009 palgavähenduste, ei saa 2013. aastasse rahulikult vaadata, sest palgatõususurve võib ületada ettevõtte võimalusi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
1
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
5
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Tallinnas on nüüd olemas ka planeeringu menetlemise kiirtee
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele