15. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis on kindlustusmaastikul tegutsevad seltsid pakkunud põhiliselt nimetatud riskide baasil kindlustuskaitset, nagu nimi isegi ütleb on sellisel juhul kindlustustingimustes nimetatud ära riskid, millisel juhul kindlustuskaitse kehtib. Klassikaliselt annab selline kindlustus kaitse tulekahju, torustiku lekke, tormi, rahe, murdvarguse, röövimise ja vandalismi vastu.

Laiema kaitsega koguriskikindlustus annab küll mõnevõrra ulatuslikuma kaitse, kindlustusriskideks on kõik nimetatud ootamatud ja ettenägematud sündmused, mida pole eraldi välistustes välja toodud.

Põhilisteks välistusteks on • kulumised,

• materjalide vananemised,• kahjud mis on põhjustatud ehitus või remonditöö tagajärjel;• projekteerimis- ja ehitusvead• mittesobivate materjalide kasutamine• ja teised analoogsed kahjud, milliste iseloom ei kvalifitseeru ootamatu ning ettenägematu kahju koondnimetuse alla.

Samas kasutavad kindlustusseltsid sõna koguriskikindlustus üksteisest sisult väga erinevate kindlustuskaitsete kohta. Seega, kindlustuskaitset ostes, tuleb olla kliendil väga tähelepanelik kindlustustingimuste välistusi lugedes.

Enda 17-aasta pikkuse kindlustuskogemuse juures võin öelda, et ka koguriskikindlustuse ostuvalikut langetades on mõistlik oma kindlustusalase nõustaja või maakleriga läbi arutada, milliseid lisariske tuleks koguriskikindlustuse kaitsele eraldi juurde tellida, et oleks tagatud ettevõtte vajadustele vastav kindlustuskaitse. Mitte kõikide kindlustusseltside pakutav koguriskikindlustus ei ole see, mida sõna tähendust teades võiks eeldada.

Eraldi soovitan täiendavalt alati läbi mõelda: • Kas ettevõtte kasutuses on vara või seadmeid, mis ei asu alati ühes asukohas, vaid võivad muuta asukohta kindlustusperioodil?

• Kas seadmeid soovitakse kindlustada ainult väliste kahjude vastu või on olulised ka sisemised rikked?• Ehk pakuks huvi ka elektririskide (üle ja alapinge kahjud) lisamine kindlustuskaitsesse?• Kas riskide toimumise tagajärjel võivad kahjustatud saada välisreklaamid, välisvalgustus, piirdeaiad ja välised valveseadmed või muu hoones väljasasuv vara, mida tuleks kindlustuslepingus eraldi mainida?• Kaaluda tuleks, kas võimaliku tulekahju korral tootmispinnal on taastamisperioodil vajalik asenduspinna rendikulude hüvitamine kindlustusandja poolt?• Kas ootamatu riski tagajärjel tootmise katkemisel mitmeteks kuudeks või lausa aastaks on vajalik ärikatkemise kindlustuskaitse olemasolu?•  Kas kahjude tagajärjel võiks tekkida keskkonnale kahjusid, millede likvideerimine nõuab märkimisväärseid kulutusi?

Kindlustuslepingut sõlmides on oluline mõelda, kas investeeringud, mida kindlustusperioodil planeeritakse teha, võiksid kohe automaatselt kaitse all olla, või siis soovitakse nendest iga kord eraldi teatada ja vastavad kindlustuskaitsed täiendavalt kokku leppida.

Kinnisvaraomaniku päästeingel ei pruugi olla termin koguriskikindlustus, kindlasti olulisem on mõtestada lahti, mis on ühe või teise kindlustustoote koondnimetuse taga reaalsed kindlustuskaitsed.

Vaido Laanemets on Kindlustusmaaklerettevõtte Balto Link Eesti Filiaal riskijuhtimise juhataja.

Autor: Vaido Laanemets