Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maaklerite kutsetunnistusest. Jälle
Detsembri alguses selgus, kellest saab aasta maakler 2015. Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale esitatud neljast kandidaadist kaks on ka kinnisvaramaakleri kutsetunnistuse omanikud. Kas peaks küsima, miks vaid kaks või hoopis rõõmustama, et pooled kandidaatidestomavad kutsetunnistust?
Arvestades, et Eestis on kinnisvaramaaklereid umbes 2800 ja neist kutselisi vaid 187, siis on konkursil asjad igati hästi. Ma olen kaugel sellest, et nõuda praegu parima maakleri konkursi kandidaatide sekka vaid kutsetunnistuse omanikke. Samas võiks taas tõstatada küsimuse, miks ei võiks olla kinnisvaramaakleri kutsetunnistuse omamine seadusega nõutud, nii nagu see on näiteks kinnisvara hindajate puhul.
14 aastaga 187 kutsetunnistust
Kutse taotlemiseks tuleb teha eksam, kuhu pääsemise eelduseks on vähemalt keskharidus ja vähemalt kaheaastane töökogemus kinnisvaramaaklerina. Esimene maaklerite kutseeksam toimus 2001. aastal ja praeguseks on välja antud 187 kutsetunnistust. Taotlejaid on olnud rohkem, kuid kõik ei ole eksamit suutnud sooritada. Tekib küsimus, kas nad oma tööd suudavad edukalt teha, nt orienteeruda valdkonda
reguleerivates õigusaktides? Ma ei oska sellele küsimusele vastata.
Teeme selle asja lõpuks ära
Ammu on räägitud vajadusest parandada maaklerteenuse taset. Sel aastal Äripäeva tellimusel korraldatud küsitluses arvasid 2147 vastajast 82%, et maaklerteenus vajaks täiendavat reguleerimist ja maaklerina tegutsemiseks oleks vaja omada vastavat kutsetunnistust. Kohustuslik kutsetunnistus eraldaks terad sõkaldest, kuna kutseeksam pole kergete killast ja mütsiga lööma minejad seda ära ei tee. Aeg on küps seadusemuudatuseks, mis teeb maakleritele kutsetunnistuse omamise kohustuslikuks.
Artikkel ilmus Kinnisvara erilehes novembris 2015.
Autor: Heli Lehtsaar-Karma, kinnisvara toimetaja
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
1
2
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
6
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
LHV Panga võlakirjaturu juht Silver Kalmus: Summus Capitali võlakirjaemissiooni võib pidada suureks eduks – tegemist on selle aasta suurima Baltikumi avaliku võlakirjapakkumisega kinnisvarasektoris.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele