Detsembri alguses selgus, kellest saab aasta maakler 2015. Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale esitatud neljast kandidaadist kaks on ka kinnisvaramaakleri kutsetunnistuse omanikud. Kas peaks küsima, miks vaid kaks või hoopis rõõmustama, et pooled kandidaatidestomavad kutsetunnistust?
Arvestades, et Eestis on kinnisvaramaaklereid umbes 2800 ja neist kutselisi vaid 187, siis on konkursil asjad igati hästi. Ma olen kaugel sellest, et nõuda praegu parima maakleri konkursi kandidaatide sekka vaid kutsetunnistuse omanikke. Samas võiks taas tõstatada küsimuse, miks ei võiks olla kinnisvaramaakleri kutsetunnistuse omamine seadusega nõutud, nii nagu see on näiteks kinnisvara hindajate puhul.
14 aastaga 187 kutsetunnistust
Kutse taotlemiseks tuleb teha eksam, kuhu pääsemise eelduseks on vähemalt keskharidus ja vähemalt kaheaastane töökogemus kinnisvaramaaklerina. Esimene maaklerite kutseeksam toimus 2001. aastal ja praeguseks on välja antud 187 kutsetunnistust. Taotlejaid on olnud rohkem, kuid kõik ei ole eksamit suutnud sooritada. Tekib küsimus, kas nad oma tööd suudavad edukalt teha, nt orienteeruda valdkonda
Artikkel jätkub pärast reklaami
reguleerivates õigusaktides? Ma ei oska sellele küsimusele vastata.
Teeme selle asja lõpuks ära
Ammu on räägitud vajadusest parandada maaklerteenuse taset. Sel aastal Äripäeva tellimusel korraldatud küsitluses arvasid 2147 vastajast 82%, et maaklerteenus vajaks täiendavat reguleerimist ja maaklerina tegutsemiseks oleks vaja omada vastavat kutsetunnistust. Kohustuslik kutsetunnistus eraldaks terad sõkaldest, kuna kutseeksam pole kergete killast ja mütsiga lööma minejad seda ära ei tee. Aeg on küps seadusemuudatuseks, mis teeb maakleritele kutsetunnistuse omamise kohustuslikuks.
Artikkel ilmus Kinnisvara erilehes novembris 2015.
Autor: Heli Lehtsaar-Karma, kinnisvara toimetaja
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega