Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kus asub Tallinna kinnisvara­paradiis?
Eesti eluasemefond kulub kiiremini, kui me suudame uut juurde ehitada. Eesti ei ole valmis, Tallinn kindlasti mitte, kirjutab Endover Kinnisvara juhatuse liige Robert Laud Äripäevas.
Ühest küljest tundub, et eriti Tallinnas ehitatakse ja renoveeritakse väga palju. Linn saab iga päev väärikust ja värvi juurde. Kuid mõõdukas rahuolematus viib edasi. Tahame rohkem ja paremini.
Eesti kordategemine võiks olla veelgi hoogsam. Kordategemise all saab mõelda mitut asja. Meil on vaja muuta linnad terviklikuks elukeskkonnaks. Mitte ainult linnasüdamed ja üksikud linnaosad, vaid linnad koos kõikide linnaosadega. Suunanäitaja peabki olema Tallinn, kuhu on koondunud kõige enam inimesi ning seetõttu on seal ka kõige enam ostujõudu ja ideid.
Hiljuti avaldati ajakirjanduses kaart, kus oli näha, kuidas tallinlased valivad uut kodu. Venelastele meeldib Lasnamäel, eestlastele Pirital, Nõmmel, kesklinnas tõmbab Kalamaja loomeinimesi. Äriinimesed, kes kesklinna korterile eramut eelistavad, on koondunud Piritale ja Viimsisse.
Kalamaja oli veel paarkümmend aastat tagasi pigem mahajääja. Selle ajalooliselt põneva ja hiilgava asukohaga linnaosa tõus eliidi hulka nõudis nii piirkonna väärtuste märkamist (kesklinna- ja merelähedust) kui ka suurt tööd ehitamisel, ümberehitamisel ja renoveerimisel. Ideaalse elukeskkonna vormi on võtmas Kalamaja läänepoolsem osa ehk Uus-Kalamaja. Vanade tööstuspiirkondade ümberehitus on andmas imelist tulemust Arsenali, Volta jt piirkondades, kus uus sulandub vanaga. Linnaosad, kus on hea ja tore elada. Mis on peaaegu valmis. Kus vara väärtus püsivalt tõuseb.
Põhjamaadest maas
Kuid ikkagi on meil Põhjamaadega võrreldes mahajäämus. Arendustempo tõusu peamine takistus on majanduse tagasihoidlik kasv. Infrastruktuuri paranemine on jõuetu – selleks võiks vabalt laenu võtta, elule ja majandusele hoogu anda. Kindlasti on probleem laiemas ärikeskkonnas, mis on mõjutatud poliitikast. Teisest küljest sõltub suuresti edu alati sellest, kui palju meil endil on pealehakkamist elu paremaks muuta.
Arendaja seisukohalt piiravad kohalikku nõudlust inimeste võime võtta laenu ning oma elamispinda uuendada soovivate inimeste arv. Inimesi, kes tahavad oma elukvaliteeti parandada, on siiski piisavalt palju. Eriti väiksemate korterite järele on nõudlus suurem kui pakkumine.
On palju piirkondi, kuhu inimesed on kolinud mitte töö, vaid muljetavaldava elukeskkonna pärast. Tallinnas on tööd, kuid on ka muljetavaldavat elukeskkonda. Merega piiratud Kopli poolsaar ja eriti Uus-Kalamaja on vaid üks näide.
Kui Ülemiste vanake järgmisel ja järgmisel ja järgmisel jne jaanipäeval küsima tuleb, kas linn on valmis, saame talle vastata, et ei ole valmis. Ei saagi valmis. Aga me püüame iga päev oma eesmärgile lähemale jõuda. Kuigi lõpuni ei tahagi seda saavutada. Vanake hoiab meid vormis.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele