Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üürimajad tulevad ka poliitilise sekkumiseta
Meile võivad Urve Palo ja sotsiaaldemokraadid meeldida või mitte meeldida, aga üürimajade populariseerimise eest võib ministrile küll keskmise suurusega ausamba püstitada, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ettevõtte blogis.
Üürimajadest räägiti ja äriplaane koostati muidugi ka enne, kui proua Palo ministriks sai ja sotsid riigipiruka juurde pääsesid. Samas sellist tähelepanu ja kirgi ei oleks eales tekkinud, kui sotsid ei oleks riiklike üürimajade projektiga välja tulnud.
Ootamatu idee riigi sekkumisest kinnisvaraturule sünnitas mitmeid emotsionaalseid sõnavõtte ja puudutas paljude hingekeeli, aga pani ka erasektori finantsjuhid senisest kiiremini tööle ning üürimajade tasuvusarvutusi tegema.
Skeptik ilmselt ütleks vastu, et Palo sõnavõtud ja seisukohad ning kinnisvaraturu arengukõver lihtsalt sattusid kokku, Palo teeneid üürimajade käivitajana ei maksa ülehinnata.
Igatahes oleme praegu olukorras, kus pikki aastaid räägitud üürimajade tulek on fakt. LHV on sellest juba teada andnud, kuid ettevõtete projekte, mille puhul ei ole kohustust varases arengufaasis pressiteateid saata, on oluliselt rohkem. Aga küll neid teateid peagi hakkab tulema, sest üürimaju juba ehitatakse ning veel rohkem projekteeritakse.
Erasektor ei ole ainus, kus sotside tegevus on tähelepanu tekitanud ja paraku negatiivses võtmes. Eesti Panga juht Ardo Hansson rääkis hiljuti, et praegu on valitsussektori investeeringute kasv kontsentreeritud ehitussektorisse, samuti on ehitussektoril kõige suuremad ootused tööhõivele. Keskpanga juht lisas, et ehitussektor on ülekuumenemise lävel ja riik peaks seda teiste sektorite ning eraettevõtjate säästmiseks oma tellimuste tagasitõmbamisega jahutama.
Mida arvab aga Palo ja valitsus selle kohta? Eraldab kohalikele omavalitsustele uute üürimajade ehitamiseks või vanade renoveerimiseks 60 miljonit eurot. Ikka kellu ja betooniga majandust elavdama, tulevikku panustama ja riiklikku arengut tagama.
Palo on öelnud, et kui riik midagi ei tee, asjad ei liigu. Julge väide. Aga kas võiks üürimajade temaatika puhul nii jäädagi, et riigi ja sotside panus „tegemisse“ lõpeb aktiivse diskussiooni algatamise ja investeeringute tegemise edasiandmisega erasektori kätesse?
Liberaalina arvan, et riigil ei ole vaja tegeleda kinnisvara arendamisega ega sekkuda majandusse seal, kus seda vaja ei ole. Küllap on Palo nii mõnelegi erasektori kinnisvaraarendajale meelde tuletanud tõsiasja, et nõudlus üürikorterite järele on Eestis olemas ning ainuüksi selle eest tuleb ministrile tänusõnad öelda.
Aga siit edasi saab erasektor juba ise hakkama. Raha vedeleb nii era- kui juriidiliste isikute, aga ka pensionifondide kontodel, mis kõik ootavad võimalust pikaajaliseks investeeringuks. Üürimajade vahel saavad ostu- ning üürihuvilised juba õige pea valida.
Seotud lood
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Viimased uudised
Tallinna linnahall käib ruumilahenduselt paljudest sündmuspaikadest kaarega üle
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele