Kas kallist elektrilepingust on väljapääsu?
Äritarbija lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu võib osutuda nii suureks, et elektrilepingu vahetamisest loodetud kasust ei jää midagi alles.
Viimasel ajal on meedias palju räägitud sellest, et elektrihind on tempokalt tõusmas ja kui seni on reeglina olnud soodsam börsihinnaga elektrit osta, siis nüüd peaksid suurema tarbimisega tarbijad kaaluma fikseeritud elektrihinnaga kindla tähtajaga elektrilepingu sõlmimist, mis annab tarbijale kulude osas kindluse ning ehk isegi hinnavõidu, võrreldes elektri börsihindadega. Millega peab äritarbija börsihinnaga või fikseeritud hinnaga elektrilepingu sõlmimisel arvestama?
Börsihinnaga elektrilepingute puhul on hinnarisk tarbija kanda ja seetõttu on ka elektrilepingud tähtajatud, mis annab tarbijale paindliku võimaluse minna igal ajal 21-päevase etteteatamistähtajaga järgmisest kuust üle fikseeritud või kombineeritud hinnaga elektrilepingule.
Seevastu fikseeritud hinnaga elektrilepingu puhul on hinnariski võtnud müüja. Müüja ostab tarbijale kogu lepinguperioodiks elektri ette ära ja kannab sellega seoses kulusid. Seetõttu näevad äritarbijate elektrilepingud ette, et tähtajalise elektrilepingu lõpetamine on tarbijal küll võimalik, kuid kui ta soovib seda teha (näiteks on börsihind osutunud siiski märksa soodsamaks valikuks või pakub teine müüja paremat hinda), siis tuleb müüjale lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest maksta kahjuhüvitist, trahvi, ennetähtaegse lõpetamise tasu vmt.
Äritarbija lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu võib osutuda nii suureks, et elektrilepingu vahetamisest loodetatud kasust ei jää midagi alles ning tarbijal tuleb elektrimüüja või elektrilepingu vahetamise plaanist loobuda. Kodutarbijate osas elektrimüüjatel sellist trahvimisõigust ei ole, sest seadus lubab neil nii tähtajalise fikseeritud hinnaga elektrilepingu kui ka tähtajalise börsihinnaga elektrilepingu ühekuulise etteteatamistähtajaga üles öelda.
Vahetusprotsess on keerukas
Euroopa energiapoliitika üheks nurgakiviks on konkurentsile avatud energiaturg, mis muu hulgas tähendab ka seda, et tarbijatel peab olema võimalik elektrimüüjat kiiresti ja takistuseta vahetada. 2016. aastal Euroopas korraldatud energiatarbijate uuring näitas, et üheks põhjuseks, miks elektriturul on müüjavahetuse aktiivsus madal, on müüjavahetuse protsessi keerukus ning sellega seotud kulud, sh lepingu ennetähtaegse lõpetamise trahv. Trahvihirm on tarbijale nii reaalne kui psühholoogiline takistus ebasoodsast lepingust väljumiseks.
Euroopa energiaturu regulaatorite ühendus CEER soovitab igal liikmesriigil analüüsida, kas juhul, kui lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu ei võtaks elektrimüüja mitte konkreetselt tarbijalt, vaid see oleks osa müüja tegevuskulust, oleks tarbijad elektriturul julgemad ja aktiivsemad müüjavahetajad ning konkurents toimiks paremini või vastupidi, kui müüja ei saaks maandada oma riske konkreetse tarbija suhtes, siis tuleb tal tõsta elektrihinda kõigi tarbijate osas, mis võib konkurentsile mõjuda halvasti.
Eestis vahetati 723 000 tarbimiskohast Eleringi andmetel 2018. aasta esimeses pooles elektrimüüjat 12 300 juhul, mis ei ole just väga suur number. See, kas tähtajalise elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamise trahv on ka näiteks Eestis tegelikult takistuseks elektrimüüja või elektrilepingu vahetamisele, sõltub sellest, milline on turul valitsev trahvimise praktika – eelkõige, kas trahvid on üllatuslikud, ülemäära suured või tarbijat elektrimüüja juurde muul viisil lukustavad.
Müüja peab selgitama
Uue lepingu sõlmimise eel on oluline, et müüja selgitab tarbijale enne lepingu sõlmimist, et tähtajalise fikseeritud hinnaga elektrilepingu ennetähtaegne lõpetamine on tarbijal küll võimalik, aga sellega kaasneb müüjale kulude hüvitamine. Selgitada tuleb trahvi suuruse kujunemise loogikat. Trahv peab olema proportsionaalne ega tohi ületada müüja otsest majanduslikku kahju, kusjuures kahju olemasolu peab tõendama müüja. Eestis on tavapärane praktika, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest tuleb müüjale maksta 20% lepingu lõpuni jäänud kuude tarbimise ja lepingu kokkulepitud elektrihinna korrutisest.
Lepingu esialgse tähtaja saabumisel peaks lepingu automaatsel edasipikenemisel olema aeg, mille jooksul tarbija saab elektrimüüjat või elektripaketti ilma trahvita vahetada, piisavalt pikk, et tarbija saaks oma soovi siiski realiseerida. Euroopa energiaturu regulaatorite ühendus CEER leiab, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise trahvimise õigus peaks olema ühekordne ja selline õigus ei peaks koos lepinguga enam edasi pikenema. Eestis on tavapärane, et otsus lepingu edasipikenemise osas tuleb tarbijal teha hiljemalt 21–30 päeva enne lepingu tähtaja saabumist ning trahviklausel pikeneb lepingu edasipikenemisel samuti edasi.
Mis võiks olla trahvimisele alternatiiviks? Hollandis makstakse kliendile, kes on lepingu tähtajast kinni pidanud, lojaalsusboonust. Boonus ei ole seotud lepingu uuendamisega ja makstakse lepingu tähtaja saabumisel välja ka siis, kui tarbija otsustab lepingu tähtaja saabumisel müüjat vahetada.
Autor: Moonika Kukke-Tiiman, Advokaadibüroo NaviLaw partner ja vandeadvokaat
Kinnisvara.ee toetajad:
