WHAT IF ehitas tarkvara, mis sööb ära tema enda töö – ja see oligi plaan
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.
WHAT IF-i meeskond on aastaid otsinud viise, kuidas kinnisvaraprojektide korduvat käsitööd vähendada. Sellest kogemusest kasvas välja Franklin.
Foto: WHAT IF
Tänaseks kasutab WHAT IF enda loodud Franklini platvormi oma kinnisvaraprojektides ning ettevõtte arvutuste järgi säästab see ühe projekti kohta aastas vähemalt kuu jagu spetsialisti töötunde. Nüüd on Franklinist saanud eraldi tehnoloogiaettevõte, mis kaasas 200 000 eurot kapitali, et viia WHAT IF-i sees välja arendatud lahendus ka teiste kinnisvaraarendajate ja portfelliomanikeni.
Tarkvara ennast hakati ehitama alles hiljuti. Probleem, mida sellega lahendatakse, on aga olnud WHAT IF-i laual sisuliselt ettevõtte algusest peale.
Idee sai alguse ammu enne tänast AI-buumi
WHAT IF on aastaid juhtinud kinnisvara arendus-, projekteerimis- ja ehitusprojekte. Selle aja jooksul hakkasid erinevates projektides korduma samad probleemid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kus on viimane joonis? Mis eelmise versiooniga võrreldes muutus? Kas projekteerija on kommentaari arvesse võtnud? Milline otsus koosolekul tegelikult tehti? Kes pidi sellega edasi tegelema? Kas vajalik dokument on üldse olemas?
Ja lõpuks palju suuremad küsimused: kas projekt liigub tegelikult õiges suunas? Kus tekivad riskid enne, kui neist saavad probleemid? Millised varasemad otsused mõjutavad hoonet viis või kümme aastat hiljem? Ning miks kaob suur osa projekti jooksul tekkinud teadmisest iga kord, kui vahetub projekti faas, meeskond või omanik?
Üksikult vaadates on need väikesed tegevused. Hoone elukaare jooksul tähendavad need aga tuhandeid tunde info otsimist, kontrollimist, ümberkirjutamist, võrdlemist ja inimestelt üle küsimist.
Aastate jooksul ehitas WHAT IF nende probleemide lahendamiseks oma tööprotsesse, kontrollnimekirju, andmestruktuure ja juhtimisloogikat. Sisuliselt kogunes ettevõttesse teadmine sellest, kuidas kinnisvaraprojekti informatsiooni tuleks struktureerida ja juhtida, et projekt oleks efektiivsem.
Puudu oli tehnoloogia, mis suudaks selle teadmise tarkvaraks muuta.
See on tegelikult olnud WHAT IF-i plaan algusest peale - tootestada see, mis on aastate jooksul kinnisvaraprojektides teadmusena kogunenud. Me ei tahtnud jääda igavesti müüma rohkem inimtunde, vaid leida viisi, kuidas üks kord loodud teadmist saaks kasutada korraga sadades ja tulevikus tuhandetes projektides.
Maria Freimann, WHAT IF-i ja Franklini asutaja
Tänaseks on sellest ideest kasvanud eraldi tehnoloogiaettevõte Franklin, mille tarkvara arendab oma meeskond kogenud tarkvarainseneridest ja kinnisvaravaldkonna ekspertidest.
Kõigepealt pandi Franklin tegema WHAT IF-i enda tööd
Franklini üks esimesi ülesandeid oli lihtne: vähendada tegevusi, mille peale WHAT IF-i projektijuhid iga päev aega kulutavad.
Täna koondab Franklin kinnisvaraprojekti töö ühte keskkonda ning aitab hallata ja mõista projektiga seotud informatsiooni kogu hoone elukaare jooksul. Süsteemis saab töötada projektidokumentide ja joonistega, võrrelda nende versioone, leida informatsiooni dokumentide sisust ning siduda projektis tekkivad küsimused ja ülesanded konkreetsete dokumentide, jooniste ja otsustega.
Tehisintellekti roll ei ole seal kirjutada projektijuhi eest ilusaid tekste. Selle ülesanne on vähendada käsitööd.
WHAT IF kaardistas omaenda projektijuhtide korduvad tegevused ning arvutas välja, kui palju aega nende automatiseerimine tegelikult säästab. Tulemus oli ühe projekti kohta vähemalt kuu jagu töötunde aastas.
Suure projekti puhul tähendab see juba väga arvestatavat ressurssi.
Tarkvara, mis vähendab selle looja enda tööd
WHAT IF-i jaoks on sellel arengul ka paradoksaalne külg.
Kui projektijuht kulutab tänu Franklinile vähem aega dokumentide otsimisele, jooniste kontrollimisele, info ümbertõstmisele ja teistele korduvatele tegevustele, on kliendile müüdavat käsitööd vähem.
Teisisõnu sööb WHAT IF teadlikult ära osa omaenda senisest tööst.
Freimanni sõnul on see aga teadlik valik: „Kui me teame, et mingit tööd saab teha tunni asemel viie minutiga, siis meie eesmärk ei saa olla seda tundi aega edasi müüa. Spetsialisti aeg peaks minema otsustele ja probleemidele, kus tema kogemus päriselt väärtust loob. Kõik muu tuleb võimalikult palju automatiseerida.“
WHAT IF-i aastate jooksul kogunenud teadmine ei jää enam ainult konsultatsiooni- ja projektijuhtimisteenuse sisse. Franklin on sellest teadmisest välja kasvanud eraldi tehnoloogiaettevõte, mis võimaldab sama juhtimisloogikat skaleerida sõltumata sellest, kas WHAT IF ise konkreetset projekti juhib.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Järgmine samm: sama tööriist teiste kinnisvaraekspertide kätte
Kui alguses ehitati Franklinit WHAT IF-i enda probleemide lahendamiseks, sai üsna kiiresti selgeks, et probleemid ei ole WHAT IFi-spetsiifilised.
Samad küsimused korduvad kinnisvaraarendajate ja portfelliomanike juures: projektide info on hajutatud, dokumentide versioonid vahetuvad, otsused elavad koosolekuprotokollides ja e-kirjades ning ühe inimese lahkumisega võib kaduda suur osa projekti kontekstist.
Just siin muutus sisemisest tööriistast eraldi äri.
Franklinit on piloteeritud koostöös Ülemiste City arendaja Mainor Ülemistega ning nüüd on eesmärk viia platvorm laiemalt kinnisvaraarendajate ja portfelliomanikeni.
Selleks kaasas Franklin 200 000 eurot pre-seed investeeringut ning kasvatab tehnoloogia- ja tootemeeskonda.
Eesmärk ei ole digitaliseerida veel ühte väikest lõiku kinnisvaraprojektist. Pikem visioon on luua intelligentne töökeskkond, mis saadab hoonet läbi kogu selle elukaare - arendusest ja projekteerimisest ehituse ning hilisema halduse ja järgmiste rekonstrueerimisteni.
Kümne aasta jooksul kogutud teadmine muutub skaleeritavaks
Franklini puhul ei ole WHAT IF-i suurim eelis Freimanni hinnangul tingimata tehnoloogia ise.
Tehnoloogia muutub kiiresti ning AI-mudelid, mille ehitamine oleks veel mõni aasta tagasi nõudnud tohutuid ressursse, on täna kättesaadavad peaaegu kõigile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Palju raskem on kopeerida kümne aasta jooksul projektides kogunenud teadmist: millist informatsiooni on arendajal tegelikult vaja, kus tekivad projektides vead, kuidas otsused liiguvad ning millised väikesed käsitööd söövad spetsialistide aega päev päeva järel.
„Meie jaoks ei alanud Franklin sellest, et AI muutus populaarseks ja otsisime sellele kasutusjuhtu. Vastupidi, meil oli probleem ja väga suur hulk valdkonnateadmist juba olemas. Tehnoloogia jõudis lõpuks lihtsalt punkti, kus saime hakata seda teadmist tooteks muutma,“ ütleb Freimann.
Ja võib-olla ongi see üks olulisemaid muutusi, mille AI ettevõtluses kaasa toob.
Ettevõtted ei pea enam küsima ainult, millist uut tarkvara osta. Nad saavad küsida midagi palju huvitavamat: milline meie ettevõttesse aastatega kogunenud teadmine võiks ise tarkvaraks saada?
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.