Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.

- Pärnu kinnisvaraturg ei konkureeri enam üksnes kohalike ostjate pärast, vaid linn pakub huvi ka inimestele Tallinnast, Tartust ja Soomest, kes otsivad teist kodu, investeerimiskorterit või võimalust kolida rahulikumasse elukeskkonda. Seileri Kvartal kerkib kunagise Pärnu Masinatehase alale ning annab endisele tööstusmaale uue funktsiooni ja piirkonnale uue ilme.
- Foto: Kalda Kodu OÜ
2026. aasta esimeses kvartalis oli statistika järgi Pärnu linna uue kahetoalise korteri keskmine ruutmeetrihind 3815 €, kuid väga hea asukoha ja kvaliteetse arenduse hind küündib kohati isegi 5000 €/m² kohta. Uusi kortereid lisandub mitmesse linnaossa: arendused valmivad kesklinnas, rannarajoonis, Räämal ja Mai piirkonnas ning uue elu saavad ka mitmed ajaloolised hooned vanalinnas.
„Eesti kinnisvaraturg on pärast viimaste aastate jahtumist taas elavnemas ning nii investorid kui ka koduostjad vaatavad üha enam pealinnast väljapoole. Kui seni on Pärnut nähtud eelkõige suvepealinnana, siis aina rohkem räägivad nii taristuinvesteeringud, linnaruumi areng kui ka uute kvaliteetarenduste teke sellest, et Pärnu muutub järjest atraktiivsemaks paigaks nii aastaringseks elamiseks kui ka investeerimiseks,” ütleb
Nordecon ASi ehituse ja kinnisvara arenduse valdkonna juht ning juhatuse liige Tarmo Pohlak.
Tema sõnul loovad kinnisvaras pikaajalist väärtust eelkõige asukoht ja selle arengupotentsiaal. Pärnu puhul toetavad seda nii riiklikud investeeringud transpordiühendustesse kui ka linna enda areng.
Ingmar Saksing LVM Kinnisvarast ütleb, et Pärnu on muutunud atraktiivseks eelkõige elamiseks. „Linn on puhas, turvaline ja kompaktne ning järjest rohkem inimesi valib selle oma teiseks koduks. Kõige hinnatumad on terviklikult planeeritud uued elukeskkonnad, kus lisaks korterile väärtustatakse arhitektuuri, avalikku ruumi ja teenuste lähedust,” räägib ta. „Inimesed ostavad üha vähem lihtsalt ruutmeetreid ja üha rohkem elukeskkonda.”

- Nordecon II etapi korterite nurgakivi üritusel Pärnus. Vasakul juhatuse liige Tarmo Pohlak ja paremal müügi ja kinnisvaraarenduse projektijuht Mihkel Taros.
- Foto: Kalda Kodu OÜ

- LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing on Pärnus kinnisvaraga tegelenud juba mitmeid aastaid.
- Foto: Kalda Kodu OÜ
Pärnu arengule annab hoogu ka taristu. Hetkel väga suuremahuliselt töös oleva Tallinn-Pärnu maantee neljarajaliseks väljaehitamine parandab oluliselt ühendust Tallinnaga ning hiljuti avatud uus Rääma sild on sidunud seni kõrvalisemaks peetud piirkonnad tihedalt kesklinnaga. Rail Baltica valmimine parandab omakorda nii Pärnu siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi ühendusi.
„Sellised investeeringud muudavad inimeste elukohaeelistusi, ettevõtete paiknemisotsuseid ja kinnisvara väärtust. Eestis on seda nähtud varemgi – suuremad taristuprojektid loovad eeldused uute elupiirkondade tekkeks ning suurendavad huvi kvaliteetse elamispinna vastu,” räägib Nordeconi müügi ja kinnisvaraarenduse projektijuht Mihkel Taros.
Tema sõnul on ostjad pärast viimaste aastate hinnakorrektsiooni muutunud teadlikumaks. Üha olulisem on piirkonna pikaajaline arengupotentsiaal ning küsimus, kas ostetav kinnisvara säilitab oma väärtuse ka 10 või 20 aasta pärast. Seetõttu hinnatakse lisaks asukohale ka arendaja usaldusväärsust, ehituskvaliteeti, energiatõhusust ja elukeskkonna terviklikkust.

- Nordeconi müügi ja kinnisvaraarenduse projektijuht Mihkel Taros näitamas tulevaste kodude asukohta elanikele.
- Foto: Oleg Hartsenko
Kui mereäärne kinnisvara on Pärnus olnud hinnatud juba aastakümneid, siis viimastel aastatel on kasvanud huvi ka jõeäärse elukeskkonna vastu. Seda kinnitab ostjate huvi Rääma piirkonda rajatava
Seileri Kvartali vastu, mis kerkib kunagise Pärnu Masinatehase alale ning annab endisele tööstusmaale uue funktsiooni ja piirkonnale uue ilme. Seileri Kvartali tugevuseks on jõeäärne asukoht, terviklik planeering ja energiatõhusad lahendused. Kasutusel on päikesepaneelid, soojustagastusega ventilatsioon, kaugküttel põhinev vesipõrandaküte ning elektriautode laadimisvalmidus. Korterite lõunasuund ja lähedus kesklinnale lisavad elukeskkonnale väärtust.
Saksingu sõnul liigub Pärnu edasi eelkõige kvaliteedi, mitte mahu suunas. Ta möönab, et hästi paiknev ja kvaliteetselt arendatud kinnisvara jääb ka tulevikus nõutuks. Pärnu kinnisvaraturg ei konkureeri enam üksnes kohalike ostjate pärast, vaid linn pakub huvi ka inimestele Tallinnast, Tartust ja Soomest, kes otsivad teist kodu, investeerimis-korterit või võimalust kolida rahulikumasse elukeskkonda. Pärnu tugevus on erinevate arengute koosmõju: parem taristu, uuenev linnakeskkond ja kvaliteetsete uusarenduste lisandumine. See loob eelduse, et linna roll Eesti kinnisvaraturul muutub lähiaastatel veelgi olulisemaks.
Tahad Seileri Kvartalist rohkem teada? Vaata lähemalt
SIIT.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.