Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab

What if & Franklini veebiseminaril “Tehisintellekt kinnisvaras: mis on praegu päriselt võimalik?” tutvustati lahendust, mille eesmärk on muuta killustunud dokumentatsioon kvaliteetseks teadmistebaasiks, kus vajalik info on leitav sekunditega.

Franklini tehnoloogiajuht Justin Clapperton selgitas, et traditsioonilised suurte keelemudelitega vestlusrobotid jäävad spetsiifilises kinnisvarakeskkonnas sageli hätta. Probleem ei seisne ainult dokumentide mahus, vaid ka nende vormingutes.

Kinnisvara- ja ehitusprojektides kasutatakse paralleelselt PDF-faile, CAD-jooniseid, BIM-mudeleid ning mitmesuguseid registriandmeid, mida tavapärased AI-rakendused ei suuda sageli usaldusväärselt siduda.

Spetsiaalselt kinnisvarasektorile loodud Franklini lähenemine põhineb aga iga dokumendi eraldi töötlemisel. Süsteem eraldab andmeid PDF-idest, DWG-joonistest ja IFC-mudelitest ning seob need ühtseks andmestruktuuriks.

“Me oleme määratlenud üle 200 andmevälja, mis on olulised ja tuleb süsteemi tuua, et need oleksid kättesaadavad ja täpsed. Franklin suudab vajalikud detailid üles leida nii dokumentidest kui ka riiklikest registritest ning kuvada alati ka algallika,” selgitas Justin.

Selline lähenemine võimaldab kasutajal mitte ainult vastust näha, vaid ka kontrollida, millisest dokumendist või registrist vastus pärineb.

Clappertoni sõnul on eesmärk liikuda failide haldamiselt teadmiste haldamiseni. Hoonet käsitletakse ajas muutuva tervikuna, mille dokumentatsiooni versioone ja muudatusi saab jälgida kogu elutsükli vältel. Nii tekib organisatsioonil struktureeritud ja usaldusväärne teadmistebaas, millele saab rajada nii nutikama otsingu, projektijuhtimise automatiseerimise kui ka tulevased AI-lahendused.

Suurte projektide puhul on oluliseks teemaks ka vajalikele andmetele ligipääs. Kõik osapooled ei pea nägema kogu projekti dokumentatsiooni.

Justini sõnul on Franklini chatbot rolliteadlik. See tähendab, et alltöövõtja pääseb ligi üksnes temaga seotud projektidele ja dokumentidele, samas kui organisatsiooni omanik või juhtkond näeb kogu portfelli ulatuses koondatud infot.

Selline lahendus aitab säilitada infoturvet ning vähendab riski, et tundlik teave satub inimesteni, kellel puudub selleks vajadus.

Seminari kõige praktilisema osa viis läbi AI-arendaja Richard Henry Lao, kes demonstreeris Franklini võimalusi konkreetse hoone failide näitel.

Demo käigus laaditi süsteemi erinevaid dokumente, mille Franklin automaatselt klassifitseeris. Süsteem suutis eristada eskiise, visualiseeringuid ja muud projektiga seotud materjali ilma käsitsi sorteerimiseta. Dokumente oli võimalik otsida nende sisu, mitte ainult failinime järgi.

“See on midagi sellist, et kui sa laulu nime ei mäleta, kuid viisi see-eest küll ehk Franklin leiab faili üles isegi siis, kui sa tead sealt vaid ühte väikest osa või lauset,” kirjeldas Richard tehisintellekti võimalusi ja näitas piltlikult, kuidas Franklin aitab lahendada üht kinnisvarasektori kõige sagedasemat probleemi – seda, kui inimesed mäletavad dokumendi sisust mõnda märksõna, kuid mitte seda, kuhu fail kunagi salvestati või kuidas see nimetati.

Lisaks info otsimisele näidati seminaril, kuidas tehisintellekt saab aidata projektijuhtimist automatiseerida.

Näitena kasutati mitme leheküljelist Word’i faili kujul koosoleku protokolli, mille põhjal tuvastas süsteem tegevused, vastutajad ja tähtajad. Seejärel loodi projektijuhtimise moodulis automaatselt uued ülesanded ja seoti õigete kasutajatega ilma käsitsi sisestamiseta.

Selline AI abil võimestatud töökorralduse viis aitab vähendada levinud olukordi, kus tarkvara kasutuselevõtt takerdub selle taha, et andmete sisestamine uuele platvormile on eraldi ajakulukas tegevus, mida kasutaja ei soovi ette võtta.

Franklini meeskonna hinnangul ei seisne järgmine arenguhüpe enam dokumentide digitaliseerimises. Enamik organisatsioone on selle etapi juba läbinud. Väljakutseks on hoopis see, kuidas muuta olemasolevad dokumendid reaalselt kasutatavateks teadmisteks.

Kui seni on ettevõtted kogunud faile, siis tulevikus kogutakse struktureeritud teadmisi. See võimaldab teha kiiremaid otsuseid, vähendada käsitööd ning luua protsesse, kus vajalik info jõuab õigete inimesteni õigel ajal.

Franklin plaanitakse turule tuua 2026. aasta kolmandas kvartalis paketipõhise lahendusena.

Nagu seminaril märgiti, et me elame praegu omamoodi “juhtmestamisajastul“, kus tehnoloogia ise ei olegi enam suurim väljakutse, vaid väärtus sünnib hoopis sellest, kuidas ja kui hästi suudetakse olmeasolevad andmed ja protsessid omavahel ühendada.