Kalle Aron • 16 jaanuar 2020

Tänapäeva üürimaja olgu isemajandav ja innovaatiline

Üürimajade loomine on Eestis veel lapsekingades, kuid trend rühib jõudsalt ülesmäge. Mida ootab kaasaaegselt üürimajalt tarbija ja mida võiks oodata kaaslinlane?

Scandium Kinnisvara arendusjuht Kalle Aron   Foto: Liis Treimann

Londoni, Berliini ja teiste Euroopa pealinnade poole vaadates näeme, et üürimaja tähendab oluliselt rohkemat kui vaid väikeste üüritavate korteritega hoonet. Majadel on põnevad kontseptsioonid, ohtralt lisavõimalusi ja mis peamine – neis elavad inimesed moodustavad kogukonna. Co-living on selle viimastel aastatel taas tugevalt päevakorda tõusnud trendi välismaine nimetus. Kuidas on selleni jõutud?

Inimene on seltsiv hing. Uude linna koliv noor või spetsialist peab üles ehitama uue tutvusvõrgustiku, kellega lävida ja kelle poole küsimustega pöörduda. Kõige lihtsam võimalus on minna distantsilt kõige lähema inimese juurde – koputada naabri uksele. Meie, eestlaste puhul ei kõla see paraku väga loogiliselt– kuidas sa lähed naabrit segama, kes teab, kes sealt vastu vaatab. Kui majal on aga üldkasutatavaid elanikele mõeldud ruume, on kontaktivõtt lihtsam. Just nii toimivad ka Euroopa atraktiivsemad üürimajad.

Maja oma jõusaalis trenni tehes, mänguderuumis lauatennist kõksides või pesuruumis pesu pestes kohtab teisi majaelanikke ja kontaktid on lihtsamad sündima. Terrassil ühiselt kohvitassi taga juttu ajades võib sündida nii mõnigi uus äriidee või kümneid aastaid kestev sõprus.

ÄRA MAGA MAHA ÄRIPÄEVA KINNISVARAKONVERENTSI!

Kuidas näevad edukad valdkonna ettevõtjad aastat 2020 ja millised on plaanid aastaks 2021? Lavale astub ka Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste, kes annab ülevaate ettevõtte plaanidest üürimajade arendamisel.

Konverentsi teised esinejad, teemad ja registreerimisvormi leiad Äripäeva e-poest!

Kuid vaadakem ka majast väljapoole. Üürimaja arendaja peab mõistma oma elanike käitumisviise, tarbimisharjumusi ja väärtushinnanguid. Suurim märksõna on keskkonnast hoolimine. Läbi on saamas ajad, kus igal 20-aastasel oli kasutusel temast vanem bemar. Meie keskkonna õnneks on liikvel ja populaarsed märksa säästlikumad liikumisviisid elektrirataste ja –tõukerataste näol. Arendaja ülesanne koostöös linnaga on nende tarbimine ja nendega liiklemine võimalikult mugavaks muuta.

Rataste parkimiskohad nii elanikele kui külalistele võiksid olla hügieenifaktorid nii nagu siiani on olnud parkimiskohad autodele. Kuid mõelgem samm edasi – rattamajad võiksid olla varustatud ka tõukeratase laadimisjaamadega, et laetud ratas oleks igal hetkel võtta. Ka rattamaja enda saaks muuta energiatarbijast elektri tootjaks, valides katusematerjaliks mõne Eesti oma iduettevõtte loodud katuselahenduse, mis on katus ja päikesejaam korraga.

Veel paremal juhul võiks päikesejaam paikneda ka üürimaja enda katusel. Head näidet ei pea kaugelt otsima – Mustamäel paikneva SpaceCube üürimaja katusel olev päikesejaam tootis 2019. aastal 27% maja elanike aastasest elektrivajadusest. Väike kogus maailmamastaabis, kuid kahtlemata positiivne saavutus nii majaelanikele kui ka linnaõhule.

Olgem avatud positiivsetele trendidele teistest linnadest ja astugem ka ise (beebi)samme, et kodust linnaõhku puhtamana hoida. Kes teab, nii võime süsinikneutraalseks saada juba enne 2050. aastat!

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806