Üürimajade loomine on Eestis veel lapsekingades, kuid trend rühib jõudsalt ülesmäge. Mida ootab kaasaaegselt üürimajalt tarbija ja mida võiks oodata kaaslinlane?
Scandium Kinnisvara arendusjuht Kalle Aron
  • Scandium Kinnisvara arendusjuht Kalle Aron
  • Foto: Liis Treimann
Londoni, Berliini ja teiste Euroopa pealinnade poole vaadates näeme, et üürimaja tähendab oluliselt rohkemat kui vaid väikeste üüritavate korteritega hoonet. Majadel on põnevad kontseptsioonid, ohtralt lisavõimalusi ja mis peamine – neis elavad inimesed moodustavad kogukonna. Co-living on selle viimastel aastatel taas tugevalt päevakorda tõusnud trendi välismaine nimetus. Kuidas on selleni jõutud?
Inimene on seltsiv hing. Uude linna koliv noor või spetsialist peab üles ehitama uue tutvusvõrgustiku, kellega lävida ja kelle poole küsimustega pöörduda. Kõige lihtsam võimalus on minna distantsilt kõige lähema inimese juurde – koputada naabri uksele. Meie, eestlaste puhul ei kõla see paraku väga loogiliselt– kuidas sa lähed naabrit segama, kes teab, kes sealt vastu vaatab. Kui majal on aga üldkasutatavaid elanikele mõeldud ruume, on kontaktivõtt lihtsam. Just nii toimivad ka Euroopa atraktiivsemad üürimajad.
Maja oma jõusaalis trenni tehes, mänguderuumis lauatennist kõksides või pesuruumis pesu pestes kohtab teisi majaelanikke ja kontaktid on lihtsamad sündima. Terrassil ühiselt kohvitassi taga juttu ajades võib sündida nii mõnigi uus äriidee või kümneid aastaid kestev sõprus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele