Linnahall ja Estonia: märgilised hooned saavad häbimärgi

Estonia teatrist ja Tallinna linnahallist on saanud poliitmängude vahendid, nentis Muinsuskaitse Nõukogu aseesimees, Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu asepresident ja UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni eksperdikomisjoni liige ning EKA dotsent Riin Alatalu saates "Kuum tool".

Teatud märgilise hoone häbimärgistamine, negatiivse kuvandi andmine, selleks et sellest lahti saada või seda moonutada, et saavutada oma poliitilisi eesmärke - see on täiesti tavaline poliitiline taktika, osutas Alatalu.

"Estonia puhul kurblooline on see, et Estonia on kaotanud vähemalt 5 aastat, kui mitte isegi rohkem. Aastast 2021 on Riigikogu Kultuurikomisjonile öeldud, et juurdeehituse tegemine on halb mõte ehk selle ajaga oleks leitud mitu alternatiivset lahendust, mis võiksid täna olla juba töös," osutas Alatalu.

Saade keskedus peale Estonia teatri ja Tallinna linnahalli nähtusele, kus pärandhoonetest on saanud vahendid poliitambitsioonide keerises. Selleks toodi näiteid ka mujalt maailmast. Juttu tuli ka Tallina UNESCO eeskirjadele vastamisest, UNESCO-st endast, aga ka vene okupatsiooniaja poliitsümboolikaga kunstiteostega ümberkäimisest.

Küsis arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ajaloolane Siim Sultson.

Fotol on Muinsuskaitse Nõukogu aseesimees, Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu asepresident ja UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni eksperdikomisjoni liige ning EKA dotsent Riin Alatalu. / Siim Sultson