Kumu juht mullu teenitud miljonitest: oleme tublid, isegi liiga tublid

Riigi kultuuriinvesteeringute fookus peaks riiklikult tähtsate kultuuriehitiste kõrval enam keskenduma väärt sisule, ent niiöelda betooni ja kultuuri ei maksa ka pimesi vastandada, arutleti Äripäeva raadio saates “Müüt või tõde?”.

Arutelu keskendus küsimustele, mille üle ikka ja jälle vaieldakse, kui kõne all on riigi miljonite eraldamine mõnele suurele kultuuriobjektile. Millal on avalikkuse kaasamine otsuse tegemiseks piisav? Millal on ehitamiseks õige aeg? Kas majanduslik mõõde on kultuuriväärtuse juures oluline? Kas kultuuriasutus tõstab ümbruskonnas kinnisvara hinda? 

Kumu kunstimuuseumi juht Kadi Polli märkis, et mitmed suured ja tõeliselt pakilised riiklikult tähtsad kultuuriehitised, nagu seda olid Kumu ja ERM, on juba valmis ehitatud ning “riiklikult tähtis” kõlab tema kõrvale pigem 20. sajandi sõnastusena. Tema sõnul on valiku süsteem toiminud hästi, olles kõrgemal päevapoliitikast, ent uusi sarnaseid objekte juba raskem leida ning valikud peavad edaspidi minema pigem regionaalseks.

Tartusse aastal 2030 valmima plaanitud südalinna kultuurikeskuse Siuru juhataja Aavo Kokk lükkas ümber mõttekäigu, nagu võiks keskuse ehitamise soodsamaid aegu oodates edasi lükata. Kui lühikeses vaates, näiteks mingi kriisi taustal, võib pausile panek isegi kasulik näida, siis pikemas vaates Koka väitel häid ja halbu aegu ei ole.

“Võrdlesin Siuru eelarvelist maksumust Kumu ja ERMi. Võtsin maksumuse hetkel, mil maja ehitati ja indekseerisin seda summat ehitushinna indeksiga, ja üllatus-üllatus, ruutmeetri hind tuli täpselt sama! Nii et õige hetke küsimus on kahetine, iga hetk on ühevõrra halb ja ühevõrra hea,” rääkis Kokk. Tema sõnul ei ole õige hetk ei ole ainult majanduslik kaalutlus, seda võib võrrelda kodu ostuga, ja Siurust saabki kauaoodatud kodu Tartu kunstimuuseumile ja raamatukogule.

Kokk räägib saates lahti ka Siuru tulevase majandusmudeli.

Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum, mille suurim maja viiest ongi Kumu, sai mullu 9,9 miljonit eurot riigi toetust, samas kui omatulu teeniti 3 miljonit. “Me tahame olla tublid, mitte nagu mingi kaan, kellena kultuuri mõnikord kujutatakse, kohati seetõttu isegi liiga tublid,” märkis Polli. See tähendab tema sõnul hoolitsemist väärt sisu eest – et näitusteprogramm oleks erialaselt ja rahvusvaheliselt kõrgel tasemel.

“Betooni pandud raha on näidanud, et eesti kunst ei ole keskpärane, rääkimata pärandi säilitamiseks tingimuste loomisest,” ütles Polli.

Saadet juhtis Neeme Korv.

Foto: Kumu kunstimuuseum / Raul Mee