Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaugjahutusel on linnades suur tulevik
60% Eesti elanikest elab piirkondades, mis on varustatud kaugküttevõrguga. Lisaks sellele keskkonnasõbralikule kütteliigile saab suuremates linnades kasutada kaugjahutusteenust.
Saates "Kõik ärikinnisvarast" toob Utilitase kaugkütteettevõtete juht Andres Veske välja uue kaugjahutuse teenuse eelised.
Kaugjahutuse puhul jagatakse torustiku kaudu laiali jaamades toodetud jahutusvesi. Kus säärast teenust Eestis praegu tarbida saab, kuidas kujuneb kaugjahutuse hind, milliseid investeeringuid on selleks vaja teha ning kuidas saab hoonesse saabuvat jahedat vett kasutada ruumide jahutamiseks, kõneleme saates täpsemalt.
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.