Millal on aeg mõelda kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha?

Kõigepealt on vaja kindlaks teha vajaminevate tööde ulatus: mida täpsemalt seda teha, seda vähem on hiljem üllatusi. Kõige kindlam on tellida teha vajavatele töödele projekt. Tööde tegemiseks peaks olema põhiprojekt, keerukamate katuste puhul ka tööprojekt. Projekti tellib üldjuhul tellija ning suuremahuliste tööde korral peab projekti kinnitama kohalikus omavalitsuses. Projekti olemasolul on tellijal hea korraldada ehitushanget ja ära jäävad tööde käigus tekkida võivad vaidlused. Töid teha on alati soodsam üks kord ja korralikult kui mitu korda ja ikka uuesti ja uuesti!

Väga oluline osa katuse ehitamisel on professionaalse ehitaja leidmisel, sest ehitusvead tekivad tavaliselt ikka ebapiisava kvalifikatsiooniga, juhuslikku ja vähetuntud tööjõudu kasutades. Soovitatav on kasutada tuntud ja turul pikemat aega olnud firmade teenuseid, kuid ikkagi tasub firma valikul uurida nende tausta kõikvõimalikest allikatest, hinnata firma usaldusväärsust, vaadata kodulehe olemasolu ja tõsiseltvõetavust ning referentse ja arvustusi.

Esimene ebamugavus on seotud materjalide objektile toomisega. Maja ümber peab olema piisavalt ruumi, et suured autod ja kraanad mahuksid liikuma, mis tähendab, et selleks ajaks tuleb ümber korraldada autode parkimine maja ümber. Teiseks liiguvad ehitamise ajal majas ehitusmehed ning iga liikumine toob endaga kaasa mõningal määral prahti ja tolmu. Kolmandaks on teadagi müra, mis ehitusega kaasneb – puurimine, saagimine, toksimine. Ja neljandaks tuleb katuselt eemaldada kõik aastatega kogunenud mittevajalik juhtmestik, amortiseerunud tehnika ja muud esemed.

Enamik kortermajasid Eestis on ehitatud lamekatusega, mis on teistest katuseliikidest soodsaim ja paljudel juhtudel ka ainulahenduseks. Kuna energiahind järjepidevalt tõuseb, on enne katuste renoveerimist vajalik üle vaadata hoone piirete, sealhulgas katuste soojustuse vastavus tänapäeva nõuetele. Enamikul juhtudel on vajalik paigaldada katustele lisasoojustus – selleks kasutatakse nii plaatvahtsoojustusi kui ka kõvasid katusevillasid. Kasutatava soojustusmaterjalide survetugevus sõltub katuse kasutusest ja peab vastama katuseehitus normidele. Kortermajade renoveerimisel olemasolevat vana katust tavaliselt alt ära ei võeta. Lisasoojustuse paksus selgub projekteerimise käigus ja sõltub paljuski olemasolevast katusest.

Rullmaterjale toodetakse väga erinevates tehastes ja väga erineva kvaliteediga. Kuigi visuaalselt vaadates ei ole materjali kvaliteet silmaga näha, tuleb hoolega kaaluda materjali hinna ja kvaliteedi suhet. Igal materjalil on kaasas toote leht koos materjali iseloomustavate näitajatega. Erinevatest näitajatest arusaamiseks on soovitatav kasutada asjatundjate abi, sest nagu öeldud – kehvade materjalide kasutamisel jääb katuse eluiga oodatust tunduvalt lühemaks.

Hüdroisolatsioon ehk katusekate ehitatakse enamasti kahekordsest SBS-bituumenrullmaterjalist, mille ruutmeetri kaalud on normeeritud. Aluskiht peab olema vähemalt 4 kilogrammi ja pealiskiht vähemalt 5 kilogrammi ruutmeeter. Materjali valikul tuleb arvestada ka bituumeni koostist ja materjalidele tugevust andva tugikanga materjali ning kaalu. Soovitatav on kasutada polüestertugikangaga rullmaterjale, mille tugikangaste kaal on vähemalt 160 g/m².