Parim valik energiatõhusa hoone jaoks on taastuvenergial põhinev kaugküte ja -jahutus

Suurim Eesti taastuvenergia tootja ja kaugkütteteenuse osutaja Utilitas varustab ööpäevaringselt sadu tuhandeid inimesi keskkonnasõbraliku kaugkütte ja elektrienergiaga. „Selleks kasutame võimalikult suures osas taastuvaid kütuseid, sealhulgas puidujäätmeid,” ütleb Utilitase kaugkütteettevõtete juht Andres Veske.

Büroohoonetele, riigiasutustele, spordihallidele, kaubanduskeskustele, majutusasutustele, haiglatele, sotsiaalasutustele, kortermajadele ning eramutele üle Eesti kütte- ja jahutuslahendusi pakkuva Utilitase fookuses alati olnud keskkond. „Kõik meie äriotsused on mõjutatud sellest, mis on nende otsuste mõju loodusele. Oleme eesmärgiks seadnud vähendada energeetikavaldkonna jalajälge ning viimase dekaadi jooksul fokuseeritult panustanud fossiilsete kütuste kasutamise vähendamisse ning taastuvenergiaallikate osakaalu suurendamisse. Iga samm keskkonnasõbralikkuse suunas nõuab suuri investeeringuid, kuid selle tulemusena kasutame täna valdavas osas kõigis oma tegevuspiirkondades taastuvenergiaallikaid,” kõneleb ta, tuues näiteks viimase aasta suurprojekti biokütusel töötava Mustamäe koostootmisjaama näol, mis aitas pealinnas vähendada gaasi osakaalu kaugküttes 10 protsenti.

Utilitas otsib pidevalt uusi lahendusi fossiilsetest kütustest vabanemiseks, tõstes taastuvkütuste osakaalu, arendades kütusevaba päikese- ja tuuleenergiat ning uurides soojussalvestite võimalusi. Riiklik energia- ja kliimakava on seadnud sihi, et aastaks 2030 peab 63% Eestis tarbitavast soojusest ja 42% kogu tarbitavast energiast olema toodetud taastuvatest allikatest. Utilitas annab selle saavutamisse panuse, toetades oma tegevusega kasvuhoonegaaside heite vähendamist ning taastuvkütuste laialdast kasutamist soojuse ja elektri tootmisel.

Kaugküte on turvaline, konkurentsivõimeline ja funktsioneerib ka kriisi ajal

Kaugküte on kõrge varustuskindlusega ning pakub oma klientidele kindlustunnet ja muretut elu, toimides ka kriiside ajal. Automatiseerituse tase on kaugküttevaldkonnas väga kõrge. Utilitase koostootmisjaamades ja katlamajades on tänapäevane kõrgtehnoloogia ja kogu kaugküttevõrk on kaugjuhitav. Ja kui rahvusvaheliste kriiside ajal piirid kinni pannakse ning siseriiklikud piirangud seatakse, toimib kaugküte edasi, sest tagatud on kütusetarne ning suure süsteemi juhtimine on võimalik ka distantsilt.

Tänapäevased katlamajad on väga kõrge kasuteguriga ja kaugküttevõrgud säästavad energiat. Kaugküttekatlamajades ja koostootmisjaamades kasutatakse kütuse põlemisest tekkiva suitsu puhastamiseks efektiivseid filtreid ja suitsugaasipesureid, tänu millele väljub korstnast 160-kraadise suitsugaasi asemel 50-kraadine puhastatud suitsugaas. Energiatootmise protsessid on kontrollitud ja vastavad rangetele keskkonnanormidele.

„Kasutajate ja kinnisvaraomanike jaoks on oluline ohutus. Gaasiküttel olevates majades on olnud mitmeid traagilisi õnnetusi seoses gaasilekke või isegi plahvatusega, kuid kaugkütte puhul võib kõige kehvemal juhul tulla ette vaid veelekkeid,” räägib Veske. Ta lisab, et uus trend on minna gaasiküttelt üle taastuvenergiaküttele, mis lisaks kulude kokkuhoiule ning keskkonnasõbralikkusele vähendab hoone energiatõhususarvu. Energiatõhususarv kajastab hoone energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. Mida väiksem see arv on, seda lennukamaid ideid saavad arhitektid reaalsusesse valada, selmet ehitada paksude seintega pisikesi majakarpe. Kaugküte ja -jahutus annavad planeeringutes rohkem mänguruumi mõnusa avara ja valgusküllase energiatõhusa hoone rajamiseks.

Kaugküte on tõhus ka igakuiseid arveid vaadates. „Kaugküttehindade juures ei ole soojuspumbad kuigi konkurentsivõimelised ning ka hind paneb arendajaid ja ehitajaid valima kaugkütte kasuks, sest eriti soodsamat küttehinda kui veidi üle 50 euro megavatt-tunni kohta on keerukas saada,” lisab Veske.

Tõhus kaugjahutus vähendab CO2 jalajälge

Suur samm keskkonnasõbralikuma ja säästlikuma tehnoloogia suunas on ka kaugjahutus, mille hinnanguline CO2 heitmete sääst võrreldes lokaalse lahendusega on kuni 80%. „Kaugjahutuse puhul on ärikinnisvara arendajatele lisaboonuseks, et jäävad ära katustele paigutatavad lokaalsed jahutusagregaadid, mis võtavad palju ruumi ja nõuavad hooldust. Seda ruumi saaks kasutada tunduvalt paremini, näiteks terrassina töötajate jaoks või linnamesilaste pidamiseks,” annab Veske nõu.

Kui Eestis ei ole kaugjahutusvõrgud veel väga tuntud, siis Põhjamaad on meist kõvasti ees, näiteks Stockholmis asub üks maailma suurimaid, ligi 400-megavatine kaugjahutusvõrk. Ka Soomes on nende arendamine viimase 10 aastaga oluliselt hoogustunud. Seal hinnatakse kõrgelt, et kaugjahutus aitab kaasa keskkonnale kahjulike külmainete kasutamise vähendamisele ja võimaldab need asendada keskkonnasõbralike tehislike või looduslike külmainetega.

Eestis on kaugjahutusvõrgud olemas juba Tallinnas, Tartus ja Pärnus, näiteks üks pealinna uusimaid süsteeme asub Fahle kvartalis. Utilitase ambitsioon on varustada terve Tallinna kesklinn keskkonnasõbraliku kaugjahutusega. Kui need plaanid realiseeruvad, hoitakse ainuüksi Tallinnas kokku aastas 30 000 tonni CO2.

„Kaugjahutuse tööpõhimõte on sama nagu kaugküttel, aga teistpidi. Kütte puhul tuleb kuum vesi majja ja soojuse ära andnud jahtunud vesi suunatakse välja. Kaugjahutuse puhul tuleb majja külm vesi, millega saab näiteks jahutada ventileeritavat õhku. Jahutusprotsessis külma ära loovutanud vesi suunatakse tagasi kaugjahutusjaama, kus see uuesti jahutatakse. Kaugjahutust saab kasutada hoone kõikides süsteemides, mis vajavad jahutust: ventilatsioonist sissepuhutava õhu kuivatamiseks, ruumide jahutamiseks fancoilide, jahutuspakkide või mõne muu meetodiga, täppiskonditsioneerides ning ka protsessijahutuses,” selgitab Veske.

Efektiivne kaugjahutus tagab hoonele parema energiatõhususarvu, seda on kerge ja mugav kasutada. Sarnaselt kaugküttega on kaugjahutus turvaline, keskkonnasõbralik, kõrge varustuskindlusega ning taskukohane. „Arendajatel puudub vajadus investeerida kallitesse jahutusseadmetesse, mis annab võidu juba alginvesteeringus,” ütleb Veske. Lisaks on kaugjahutussüsteemi kasutegur võrreldes lokaalse lahendusega kuus kuni kümme korda parem ning see annab võimaluse säästa elektri võimsustasult.

TASUB TEADA

Utilitas varustab kaugküttesoojusega ligi 5000 hoonet 8 linnas üle Eesti: Tallinnas, Maardus, Keilas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Jõgeval, Valgas. Utilitas haldab ligi 550 km kaugküttetorustikku, millest suurem osa, ligi 460 km, on Tallinnas ja Maardus. Kaugjahutust plaanitakse Tallinnas laiendada lisaks Fahle kvartalile ka Ülemiste ja kesklinna piirkondadesse.

Kaugküte on eelistatuim valik Põhjamaade linnade soojusvarustuses – Kopenhaagenis üle 95%, Helsingis üle 90% ja Stockholmis üle 70%. Eestis on kaugküte samuti kõige levinum kütteliik, mille osakaal siinses soojusvarustuses ulatub vähemalt 60 protsendini.

www.utilitas.ee