- ST
Oluline seadusemuudatus: tulekahjuhäire teate automaatne edastamine Häirekeskusesse lõpetatakse
Häirekeskusesse automaatselt jõudvatest tulekahjuteadetest on enam kui 90 protsenti valehäired. See koormab ebamõistlikult palju meie päästjate ressurssi. Samal ajal võib kellegi elu või vara päriselt olla ohus. Riigil on alates sügisest plaan kaotada väga paljudelt objektidelt ära automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamise. See puudutab muu hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi.
Riik soovib pakkuda teenust ainult nendele objektidele, kus tulekahju põhjustab otsest ohtu inimelule ja kus tuleõnnetus mõjutab väga paljusid inimesi. Nende hulgas on ravi- ja hoolekandeasutused, millel on üle 50 kasutaja. Lisaks suurõnnetuse ohuga ettevõtted ja tööstus- ja laohooned, kus toimuvad töö- või tehnoloogilised protsessid ohtlike kemikaalidega.
Mis saab ülejäänud objektidest?
Muudatus tähendab, et ka Sinu hoones võib lõppeda tulekahjuteadete automaatne edastamine (112) Häirekeskusesse. Seega tuleb ehitiste omanikel ja valdajatel muude meetmetega hoolitseda kiire Häirekeskuse tulekahjust teavitamine ning vajadusel evakuatsioon.
Kinnisvarauudised.ee korraldab 11. juunil koostöös Forusega TASUTA veebiseminari, kus saad vastused kõige põletavamatele küsimustele, nagu nt:
- Mis Sinu objektil automaatse häireedastuse lõpuga päriselt muutub?
- Milline tehniline võimekus on turvaettevõtetel ja kuidas teenus toimib?
- Millised on riskid, kui häiresignaal läheb edaspidi otse turvapartnerile, mitte Häirekeskusele?
- Kuidas saad hooneomaniku või valdajana ise paremini oma vara kaitsta?
Sihtgrupp: hooneomanikud ja -valdajad, kinnisvaraarendajad, ehitajad, äriettevõtted, riigiasutused, haridusasutused, majutusasutused, kaubanduskeskused, hoonete haldusjuhid, ettevõtete juhid.
Veebiseminar toimub 11. juunil kell 11:00 Zoomis.
REGISTREERU SIIN!
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
1
5
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Viimased uudised
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele