Endine kohtuhoone jõudis müügiturule ja on valmis uuteks väljakutseteks
Tallinna keskseimasse piirkonda on müügile saabunud võimalustega objekt - Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) otsib omanikku kinnistule aadressil Liivalaia tänav 24, mis oli varasemalt kasutusel aastaid kohtuhoonena.
Tallinna linnavalitsues on menetluses Riigi Kinnisvara ASi detailplaneering, mille eesmärgiks on muuta kinnistu sihtotstarvet ning määrata ehitusõigus äri- ja elufunktsiooniga hoone rajamiseks.
Foto: Taavi Prints
Liivalaia 24 kinnistu asub ühes Tallinna kõige arenevamas piirkonnas, kesklinna ärikvartalis, mida ümbritsevad kõrghooned, bürood, hotellid ja kaubanduskeskused.
Tallinna linna 2001. aastal kehtestatud üldplaneeringu järgi on tegu korruselamute alaga, mis on aja jooksul kujunenud mitmefunktsiooniliseks ja dünaamiliseks linnaruumiks, sobides hästi elamu- ja ärifunktsiooni ühendamiseks.
Hetkel on Tallinna linnavalitsuses menetluses Riigi Kinnisvara ASi detailplaneering, millel eesmärgiks muuta kinnistu sihtotstarvet ning määrata ehitusõigus äri- ja elufunktsiooniga hoone rajamiseks.
Planeering võimaldab kaasaegset kõrghoonet
Menetluses oleva detailplaneeringu kohaselt on kinnistule kavandatud:
Üks hoone, millel on kuni 12 maapealset ja 2 maa-alust korrust;
Suurim lubatud kõrgus 44,9 meetrit (maksimaalne absoluutkõrgus 64,72 m);
Suurim maapealne ehitusalune pind 2 725 m² ja maa-alune pind 3 210 m²;
Lubatud korterite arv kuni 21;
Hoone kavandatud otstarve: eluruumid, bürood ja kaubandusruumid.
Detailplaneeringu kohaselt on hoone maapealne brutopind 12 000 m² ja maa-alune brutopind 6 420 m², mis annab võimaluse luua kaasaegne, mitmefunktsiooniline hoone, sujuva kombinatsiooni elukohast, tööst ja ärist otse Tallinna südalinnas.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.