Ehituses räägitakse palju hinnast, kvaliteedist ja tähtaegadest. Vähem räägitakse sellest, kuidas ehitus päriselt käib. Projektid muutuvad töö käigus, hinnad liiguvad, turuolukord kõigub ja mõnikord selgub alles objektil, et paberil loogiline lahendus ei tööta päriselus.
Ramsi lasteaia juurdeehituse peaprojekteerijaks oli Nool Projekt.
  • Ramsi lasteaia juurdeehituse peaprojekteerijaks oli Nool Projekt.
Nool Projekti üks omanikest Tiit Aaso ütleb, et kõige kallimad vead ei teki sageli mitte oskamatusest, vaid sellest, et projekteerimine ja ehitus liiguvad eri radu.
“Kui projekteerija ei tea, mis platsil toimub ja ehitaja peab hakkama kohapeal lahendusi ümber mõtlema, siis tekivad probleemid. Paberil võib kõik tunduda loogiline, aga objekt näitab kiiresti ära, kas lahendus päriselt toimib.“
Just selliste olukordade tõttu sündiski viis aastat tagasi Viljandis Nool Projekt. Ettevõtte neli omanikku olid enne aastaid töötanud teiste all nii projekteerimises kui ka ehituses. Kogemust oli kogunenud piisavalt ning ühel hetkel tekkis tunne, et vastutus ja otsustusõigus ei käi alati koos.
“Kui töötad kellegi teise all, siis võid näha, kuidas midagi saaks paremini teha, aga lõplik otsus ei tulene sinust. See on loomulik, sest omanik määrab ettevõtte näo. Mingil hetkel tahtsime ise vastutada selle eest, milline see nägu on.“

Omanik olgu tööle lähedal

Täna juhivad ettevõtet endiselt samad neli omanikku. Kolm neist on projekteerimistaustaga, üks ehituskogemusega. Kõik on igapäevaselt ettevõtte töös sees – projekteerimises, eelarvestamises, objektide juhtimises ja probleemide lahendamises.
See tähendab, et otsused ei sünni objektist kaugel ning probleemid ei jää liikuma mööda pikka käsuliini. Kui midagi läheb valesti, jõuab vastutus lõpuks ikka nende inimesteni, kelle nimi on ettevõtte küljes.
“Väikeses ettevõttes ei ole võimalik peitu pugeda. Kui on probleem, siis vaatad peeglisse,” ütleb Aaso.

Tuleb osata lugeda nii tellija soove kui rahakotti

Nool Projekti jaoks ei ole projekteerimine ja ehitus kaks eraldi maailma. Projekteerimise tugi kestab kogu ehituse vältel, sest just ehituse käigus tulevad sageli välja detailid, mida arvuti taga ei näe.
“Projekteerimine ei tohi lõppeda hetkel, kui joonised üle antakse. Kui projekteerija ja ehitaja töötavad koos, leiavad probleemid lahenduse enne, kui neist saavad lisakulud objektile.“
Aastate jooksul on nähtud piisavalt olukordi, kus paberil ilus lahendus muutub platsil ebamõistlikult kalliks, keeruliseks ehitada või hiljem raskesti hooldatavaks.
“Paberil võib kõik väga hea välja näha, aga lõpuks peab inimene seda hoonet kasutama ja üleval pidama. Tuleb osata lugeda tellija rahakotti.“
Viga ei ole nõrkus, vastutuse vältimine on
Aaso sõnul räägitakse ehituses liiga vähe vigadest ja vastutusest. Tema meelest ei näita ettevõtte tugevust see, et probleeme kunagi ei teki.
“Tegijal juhtub. Oleme ka ise oma vigade eest õpiraha maksnud ja pidanud asju ümber tegema. Küsimus ei ole selles, kas probleem tekib või mitte. Küsimus on selles, kas hakkad vastutust edasi lükkama või parandad vea ära.“
Tiit Aaso ütleb, et tugevat ettevõtet näitab eelkõige see, et teatakse, mida tehakse, meeskond töötab ühtselt ja kohustused on korras.
“Tugev ettevõte ei ole võlgu tarnijatele, koostööpartneritele ega riigile. See näitab, et juhtimine on korras.“

Autopiloodil ehitada ei saa, riskianalüüs käib kogu aeg

Praegust ehitusturgu peavad omanikud ebastabiilseks. Maksud muutuvad, hinnad liiguvad ja ettevõtted peavad olema valmis kiiresti kohanema.
Praegu ei saa ehituses midagi autopiloodil teha. Riskianalüüs peab käima kogu aeg.
Projekt peab olema juhitud nii, et töö liiguks, kvaliteet ei kukuks alla mõistlikku piiri ja ettevõte teeniks lõpuks ka kasumit.
“Kui ettevõte kasumit ei teeni, siis ei ole ta pikas plaanis tugev. Samas ei tohi minna keskmisest kvaliteedist allapoole lihtsalt selleks, et odavamalt teha,” arutleb Aaso.

Viljandis usaldust teeselda ei saa

Kuigi suurem osa Eesti ehitusturust liigub Tallinna ümber, tegutseb Nool Projekt jätkuvalt Viljandis. Seda ei nähta puudusena.
“Viljandi mõõdus linnas ei püsi kaua ettevõte, kes oma tööd ei tee. Kui siin tekib usaldus, siis see tähendab midagi,” sõnab Nool Projekti ehitusjuht.
Ettevõte on kasvanud pigem rahulikult ja konservatiivselt. Kiire kasvu asemel on olulisem olnud hoida meeskonda, suhteid partneritega ja võimet oma lubadusi täita.
Ehitus on pikk mäng. Oluline ei ole ainult järgmine objekt, vaid see, et ettevõte toimiks ka aastate pärast.
“Omanik määrab ise oma ettevõtte näo. Kui omanikud on ise töö sees, on ka vastutus lähemal,” sõnab Tiit Aaso. Ehituses töötab selline suhtumine tugevamalt kui ükski reklaamlause.
Võta Nool Projektiga julgelt ühendust ja uuri SIIT, milliseid lahendusi ta just Sulle pakkuda saab!
Projekteerimine ja ehitus ühest kohast
Nool Projekt OÜ on 2021. asutatud Eesti ettevõte, kus töötab üle 10 spetsialisti.
2023. aasta käive oli 1,34 miljonit eurot, 2024. aasta käive 1,44 miljonit eurot, 2025 aastal 1,71 miljonit eurot.
Ettevõtte juhatuses on Jaak Tihane, Janno Järvekülg, Priit Raudla ja Tiit Aaso.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Hetkel kuum

See siin on kuum teema. Välja joonistub vana ja uue katastroofiline haakumatus.
Suur lugu
  • 08.06.26, 13:04
Martin Karro: ootame arendajaid büroohoonest elamu tegemise ettepanekutega. Estonia lisamaht peatänavaga ei haaku
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
Tallinna lähiümbruse kinnisvara uurinud ajakirjanik nimetas järgmised perspektiivikad piirkonnad
Saated
  • 09.06.26, 11:44
Tallinna lähiümbruse kinnisvara uurinud ajakirjanik nimetas järgmised perspektiivikad piirkonnad
Liveni tegevjuht Andero Laur omab kogemust Saksamaa pealinnast.
Uudised
  • 10.06.26, 13:05
Maaostulainel Liveni juht paneb Tallinna ja Berliini planeeringute menetlemise kõrvuti
Laur avaldab, milleks Liven raha kaasas. Tallinna planeeringute menetlemine sai temalt analüütilise hinnangu + osutab ta ka ühele olukorra juurpõhjusele
Mõlema hoone paigutust ja lahendust, arvestades miljööd, keskkonda ja vasakul paikneva kuulsa Pärnu rannahotelli (arhitektid Olev Siinmaa, Anton Soans, Nikolai Kusmin, 1935-1937) eraldatust puudesaluga, võib pidada õnnestunuks.
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Galerii: Metro pani püsti Eesti kõrgeima eluarenduse tipupeo, taamal uhked vaated
Uudised
  • 11.06.26, 12:24
Galerii: Metro pani püsti Eesti kõrgeima eluarenduse tipupeo, taamal uhked vaated
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Siin on 7 korrust ja üüripinda 16 000 ruutmeetrit.
Uudised
  • 11.06.26, 06:30
Galerii: LHV sai Marati Maja renoveerimise 40 miljoniga valmis
Elamuehitustandreil käib töö ja vile koos. Ehitajail kurtmiseks põhjust ei ole.
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
“Meie praktikas tuleb seda päris sageli ette, et ühistu juhatus pöördub meie poole, loeb üles kõik maja murekohad ja tunnistab, et neil napib kõigega tegelemiseks aega, nii mõneski asjas aga ka teadmisi,“ tõdeb Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele