Vana hoone dokumentatsioon: miks tasub ehitusjoonised enne renoveerimist või arendust digitaliseerida?

Renoveerimis- või arendusprojekti ettevalmistamisel tekib sageli sama takistus: hoone joonised on küll olemas, kuid paberil või skaneeritud PDF-failina, mida sellisel kujul redigeerida ei saa. Ehitusjooniste digitaliseerimine tähendab selles artiklis vana joonise põhjal uue, redigeeritava CAD-faili joonestamist. See samm tasub teha enne projekteerimise algust, sest sama alusfaili saavad hiljem kasutada kõik, kes hoonega edasi töötavad. Teema puudutab ühtviisi arendajat, kinnisvarahaldurit ja korteriühistut — igaüht, kelle laual on vana hoone ja plaan sellega midagi ette võtta.

SISUTURUNDUS

Digitaliseeritud korruseplaan: vana joonise ja üle mõõdetud ruumide põhjal AutoCAD-is joonestatud plaan ruuminimede, mõõtude ja pindaladega.

Digitaliseeritud korruseplaan: vana joonise ja üle mõõdetud ruumide põhjal AutoCAD-is joonestatud plaan ruuminimede, mõõtude ja pindaladega.
Foto: Ruut24

Miks jääb paberjoonisest või skaneeritud koopiast väheks?

Paberjoonis ja selle skaneeritud koopia on sisuliselt pildid. Ruumide paigutust ja mõõte saab neilt vaadata, kuid rekonstrueerimisprojekti koostav projekteerija vajab enamasti redigeeritavat alusfaili, sageli AutoCAD-i DWG-formaadis. Skaneeritud koopia saab CAD-tarkvarasse küll aluspildina lisada ja selle põhjal joonestada, kuid siis kipub sama eeltöö korduma: mõõtmine, kontrollimine ja joonestamine tehakse järgmises etapis uuesti. Mida rohkem osapooli projektis on — arhitekt, eriosade projekteerijad, tuleohutuse ekspert —, seda rohkem sama eeltööd kordub.

Sellises olukorras tellitaksegi vanade jooniste digitaliseerimine: vana joonis joonestatakse ümber korrektseks DWG-failiks, mida projekteerija, ehitaja ja haldur saavad edaspidi ise muuta ja täiendada. Korralikult tehtud alusfail teenib projekti eri etappe — esimesest eskiisist kuni üüripindade plaanideni. Kui hoonet on vahepeal ümber ehitatud, on alusfaili kõrval vaja ka värskeid mõõte; sellest tuleb allpool eraldi juttu.

Mida ehitusjooniste digitaliseerimine praktikas tähendab?

Praktikas tähendab see käsitsi ümberjoonestamist, mitte automaatset teisendust. Automaatne PDF-ist DWG-ks teisendus töötab kõige paremini siis, kui PDF on ise loodud CAD-failist; skaneeritud paberjoonise puhul jäävad jooned sageli katkendlikuks ning tekstid ja kihid sassi, nii et tulemus vajab põhjalikku korrastamist. Sellepärast joonestame meie vana joonise AutoCAD-is käsitsi ümber. Tulemus on mõõtkavas fail, kus seinad, avad ja tekstid on omadel kihtidel; vajaduse korral järgime kliendi CAD-kihtide standardit. Lähtematerjaliks sobib see, mis parasjagu olemas on: skaneeritud PDF, paberjoonis, foto joonisest või vananenud DWG-fail. Täpsus sõltub lähteinfo kvaliteedist: joonis koostatakse kliendi esitatud algmaterjali ja mõõtude põhjal ning kui mõni mõõt on puudu või kahtlane, küsime selle enne lõplikku vormistamist üle.

Näide meie töölaualt: lähtematerjaliks oli vana majaplaan, millele oli käsitsi täiendusi ja mõõte märgitud. Vana plaan ei kajastanud kõiki muudatusi, mis hoones aastate jooksul tehtud olid: garaažist oli saanud abiruum, maja külge oli ehitatud puukuur ja ühest toast oli vahesein eemaldatud. Tellija märkis need muudatused eraldi selgitavale visandile ja mõõtis ruumid üle. Alles vana plaani ja visandi põhjal koos sai joonestada plaani, mis kajastab ruumijaotust sellisena, nagu tellija selle edastas.

Lähtematerjal: sama hoone vana majaplaan, millele on käsitsi täiendusi ja mõõte märgitud.

Lähtematerjal: sama hoone vana majaplaan, millele on käsitsi täiendusi ja mõõte märgitud.
Foto: Ruut24

Käsitsi tehtud mõõdistuste puhul tuleb sageli ette, et eri külgede mõõdud ei lähe päris täpselt kokku. CAD-joonis on aga mõõtkavas: kui üht välismõõtu muuta, tuleb mõni teine sellega kooskõlla viia, muidu satub plaan iseendaga vastuollu. Vastuolude ülesleidmine, kliendiga üle küsimine ja alles seejärel mõõtude lõplik paika viimine on omaette töö, mida lähtematerjali vaadates ette ei aima.

Kust vana joonis leida, kui oma arhiivis seda pole?

Enamasti on hoone joonis kusagil olemas. Alates 2016. aastast käib ehitusdokumentatsiooni menetlus üldjuhul elektrooniliselt ehitisregistri (ehr.ee) kaudu: register on avalik ja vaatamine tasuta, osa dokumente näeb ilma sisse logimata ning rohkem ID-kaardi või Smart-ID-ga sisse logides. Vanemate hoonete projektid on sageli kohaliku omavalitsuse ehitusarhiivis. Küsida tasub ka haldajalt või otsida korteriühistu dokumentide seast — koopia võib olla lähemal, kui esialgu paistab.

Kui joonist ei leia kusagilt, tuleb hoone üle mõõta. Lihtsama vajaduse — näiteks ruumide paigutuse plaani — katab oma mõõdulint; kui tulemusest peab saama projekteerimise lähtematerjal, on kindlam tellida mõõdistus. Ka siis tasub tulemus vormistada redigeeritava CAD-failina, mitte järjekordse paberivisandina.

Mida digitaliseeritud joonisega edasi teha saab?

Digitaliseeritud DWG on alusjoonis, mida saab kasutada mitmel otstarbel:

rekonstrueerimis- ja remondiprojektide lähtematerjal — projekteerija ei alusta tühjalt lehelt;
üüri- ja müügipindade plaanid ning ruumide pindalade arvutus joonise põhjal;
tuleohutusdokumentatsiooni alusplaan — näiteks automaatse tulekahjusignalisatsiooni (ATS) projekti ja evakuatsiooniskeemide jaoks; skeemid ise märgib alusplaanile tuleohutuse spetsialist;
hoone haldus — ruumimuudatused saab kajastada samas failis, mitte järjekordse paberivirnana;
erinevad väljundid ühest failist — täismõõtudega tehniline versioon ja lihtsustatud versioon, kus on ainult ruumide nimed, pindalad ja hoone välismõõdud.

Silmas tasub pidada kaht piirangut. Digitaliseeritud joonis kajastab lähtejoonist, mitte hoone tänast olukorda: kui hoonet on vahepeal ümber ehitatud, tuleb muudatused üle mõõta või mõõdistus tellida. Ja digitaliseerimine ei asenda projekteerimist — ümberjoonestatud fail on alusjoonis, mitte ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt, ning vastutava projekteerija ülesandeid see töö ei hõlma.

Kuidas tellimine käib?

Hinnapakkumiseks piisab enamasti failidest endist: saatke skaneeritud koopiad ja öelge, millist väljundit vajate — DWG, PDF või mõlemad; täpne komplekt lepitakse kokku pakkumises. Kui originaal on paberil, siis pigem skaneerige kui pildistage telefoniga: foto nurk moonutab mõõtkava. Üksik joonis või paar lihtsamat lehte valmib tavaliselt kuni kolme tööpäevaga, suurema komplekti tähtaeg lepitakse kokku eraldi. Enne lõppfailide üleandmist saate mustandi üle vaadata; ülevaatamise versioon kannab vesimärki, lõppfailid on ilma. Parandused kokkulepitud töö piires kuuluvad hinna sisse.

Ruut24 on koostanud ja digitaliseerinud üle tuhande joonise — üksikust korteriplaanist kuni sadade lehtedega tehniliste komplektideni. Kui teie hoone joonised on veel paberil, saatke need meile koos hinnapäringuga ja saate vastuseks pakkumise koos tähtajaga.

SISUTURUNDUS

Lisa Kinnisvarauudised Google’is eelistatud allikaks

Nii näed Google’is meie lugusid sagedamini.

Seotud lood

Sisuturundus

15.10.26, 11:08

Rae Tehnopargis algas A-klassi tööstushoone kavandamine krundi asukoha analüüsist

A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.