Kui raadiod asendusid teleritega, muutis ettevõte suunda. Kui 1946. aastal oli Ameerika kodudes vaid 6000 telerit, siis
1951. aastaks oli see arv kasvanud 12 miljonini! Raadiosaate „Maxwell House Coffee Time“ asemel jõudis nüüd ekraanile telesari „Mama“. Iga osa lõpus kogunes peategelaste perekond köögilaua taha, et juua tassike
Maxwell House'i kohvi. See polnud lihtsalt jook, vaid tuttav ja turvaline rutiin. Keda ei ahvatleks sellist hubast rituaali ka oma ellu tooma?
Kuidas sai kohv populaarseks?
Enamik varaseid kohvikampaaniaid oli suunatud peredele, eriti just koduperenaistele. 1980. aastateks oli see sihtrühm kohvi omaks võtnud, kuid sama ei saanud öelda noorte kohta. Mässumeelsete noorte silmis oli kohv vanainimeste jook ja kõike muud kui lahe. Kuna nii suur turg oli kasutamata, tuli midagi ette võtta. Siis astuski mängu USA Riiklik Kohviassotsiatsioon (NCA).
1984. aastal jõudis teleekraanidele turunduskampaania „Coffee Achievers“. Reklaamides astus üles muljetavaldav nimekiri kuulsusi: laulja David Bowie, kirjanik Kurt Vonnegut ja rokkbänd Heart. Nad ei reklaaminud kindlat brändi ega toodet, vaid kohvi ennast, sidudes igapäevase kofeiinivajaduse laheda elustiiliga.
Kampaania ei saavutanud oma eesmärke... või vähemalt mitte kohe. 1990. aastatel hakkas noorem põlvkond aga ootamatult kohvi jooma. Lisaks joomisele tundus, et kohv oli muutunud üsna popiks! Kas see oli Starbucksi mõju? Sarja„Sõbrad“ kohvi armastav sõpruskond? Või oli NCA idee lõpuks vilja kandnud?
Nestlé geniaalne lüke Jaapanis
Kõige ilmekam näide on lugu sellest,
kuidas Nestlé Jaapani vallutas. 1970. aastatel polnud näiliselt ühtegi põhjust, miks bränd ei peaks jaapanlaste südameid võitma. Müüginumbrid aga ei liikunud paigast. Kohv lihtsalt polnud Jaapanis teema. Puudusid meeldivad seosed, emotsionaalsed sidemed ja tuttavlikkus, mida lääne inimesed pidasid iseenesestmõistetavaks. Ehk oleks aidanud hoopis tee müümisele üleminek?
Nestlé valis aga teise lähenemise. Nad pöördusid Prantsuse psühhoanalüütiku ja turunduseksperdi Clotaire Rapaille'i poole, tehes talle ülesandeks muuta terve rahvuse maitse-eelistusi. Rapaille'i soovitus oli jahmatav. Ta väitis, et jaapanlaste ükskõiksus kohvi suhtes tulenes sellega seotud lapsepõlvemälestuste puudumisest. Selleks, et kohv jaapanlastele meelepäraseks muuta, tuli esmalt üles kasvatada uus põlvkond tulevasi kohvijoojaid.
Just seda Nestlé tegigi. Järgnevate aastakümnete jooksul ujutasid nad turu üle kohvimaitseliste kommide, šokolaadide ja muude maiustustega. Olles lapsepõlves selle maitsega tuttavaks saanud, kasvasid riigi lapsed üles olles sellele avatud. Oli aeg vilju lõigata: bränd tõi kohvi uuesti Jaapani turule ja seekord inimesed armastasid seda. Aastaks 2014 oli Nestlé, kunagine ebaõnnestuja, tõusnud vaieldamatuks turuliidriks.
Maitse on olulisem kui trend
Kogu lähiajaloo vältel on kohvi turundatud pigem igapäevaelu lahutamatu osana kui lihtsalt joogina. See võib kindlasti tekitada küsimuse, kui paljud meie harjumustest on tegelikult kunstlikult kujundatud – ja ometi jäävad maitsed, mida me armastame, samaks.
Tarbimine ei ole tingimata probleem. Pigem muudab igapäevased rituaalid ebahtsaks teadliku tarbimise puudumine. Vaheta eeljahvatatud kohv kohviubade vastu; hangi kvaliteetne kohviveski, millega neid ube jahvatada; proovi erinevaid valmistusmeetodeid ja naudi tõeliselt maitseid. Nii muudad automaatse ja kunstliku harjumuse teadlikuks ja meisterlikuks elamuseks.