Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ergo Mõttuse lugu: rikkaks Tartu kinnisvaraga
End juba 25-aastaselt finantsvabaks murdnud kinnisvarainvestor Ergo Mõttuse (40) edu valemiks võib pidada julget pealehakkamist, õpitu kohest rakendamist ja eesmärkide seadmist ning nende distsiplineeritud täitmist.
Tudengina õppelaenu eest esimese korteri ostnud Ergo on Tartu kinnisvaraäss, kelle lugu näitab, et alustamine on pool võitu.
Foto: Jassu Hertsmann
Kinnisvarapisiku sai Ergo ülikooli loengutest. Ta ei oodanud kaua, vaid läks higiste peopesadega end kinnisvarafirmasse tööle pakkuma – tööle ta saigi. Järgmisena ostis ta õppelaenu eest esimese korteri, müüs selle kolm-neli korda kallimalt maha ja hakkas laenu tagasimaksmise asemel uute tehingutega kapitali kasvatama. Tänaseks on tema portfelli väärtus pea 10 miljonit eurot ja investorina panused seni 100% kinnisvaras.
Juba lapsepõlves ise endale riieteks ja koolitarveteks raha teenima pidanud ning teismelisena vanemateta jäänud Ergo edu valemiks võib pidada julget pealehakkamist.
Töötades maaklerina, nägi ta, kui suur on büroo vahendustasu ja kui palju tuleks kinnisvara eest maksta siis, kui ta selle ise ostaks. 24–25-aastaselt oligi noormehel 6–7 laenu õlul, kuid muret ei pidanud ta tundma, sest laenude tagasimaksete raha tuli üürnikelt. Ergo strateegia oli ja on leida selliseid investeerimislahendusi, kus ei pea oma raha alla panema.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Praegu valib ta kinnisvaraprojekte eelkõige tasuvuse järgi. Kõige olulisem on saada objekt hea hinnaga kätte, et oleks võimalik teenida kasumit ja minimeerida riske. Samas on Ergo jaoks oluline ka asukoht. Lemmikpiirkonnad on Karlova, Supilinn, Vaksali ja Vanemuise tänava kant. Äärelinnu on ta vältinud.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.