Kasulik Keskerakond

2003. aastast kestnud tants Sakala keskuse ümber sai uue suuna juba mõned kuud enne Peeter Rebase Keskerakonda astumist tänavu 18. septembril, kui kevade ja suve jooksul kinnitasid uue keskuse eskiisprojekti nii kultuuriministeerium kui ka Tallinna linn.

Nüüd sügisel on asi muutunud konkreetseks. "Sakala keskuse lammutusloa taotlus on meil sees ja taotluse esitamisest on aega kakskümmend päeva seda rahuldada," nentis eelmise nädala neljapäeval Tallinna peaarhitekt Ike Volkov.

Päev hiljem puhusid siiski teised tuuled ja Volkov teatas, et nad saatsid lammutusprojekti projekteerijale muudatuste tegemiseks tagasi.

"Meil oli linnavalitsuse ja Peeter Rebasega küll suusõnaline kokkulepe, et ehitamis- ja lammutamisprojekti vaadeldakse koos, aga praeguse seisuga pole ehitusprojekti laekunud," sõnas Volkov.

Paldiski maanteel on juba kümnendat aastat Sheratoni auk, kuna linnavalitsus andis lammutusloa ennatlikult, misjärel maja tõmmati kiiresti maha. Kesklinnas ma sellist asja küll ei tahaks näha.

Ike Volkov, Tallinna peaarhitekt "Paldiski maanteel on juba kümnendat aastat Sheratoni auk, sest linnavalitsus andis lammutusloa ennatlikult, misjärel maja tõmmati kiiresti maha. Kesklinnas ma sellist asja küll ei tahaks näha," muretses Volkov.

Kompuse sõnutsi valmib ehitusprojekt alles järgmise aasta esimeses kvartalis.

Sakala arhitekti Raivo Puusepa sõnul on eskiisprojekti järgi maapealseid ruutmeetreid 24 500, mis vastab ka detailplaneeringule. Lavatorni kõrguseks on kavandatud 29 meetrit, mujal on kõrgus 21 meetrit ning Estonia poolt on hoone veel madalam.

Linna võtmekohale tuleb Viru keskuse koopia

"Arhitektuuriliselt on kavandatav keskus muidugi Viru keskuse vähendatud koopia. Samas on see nii tähtis koht, et sinna peaks tulema parim arhitektuur, mis on valitud vastavalt arhitektuurikonkursile," kommenteeris muinsuskaitse ekspertnõukogus Sakala keskusega seonduvat arutanud kunstiteadlane Krista Kodres.

Kompuse sõnul on Uus Sakala mahust 45% mõeldud kommertspinnaks. Konkreetseid lepinguid küll veel pole, aga kaubandus- ja teeninduspinna vastu tuntakse tõenäoliselt suurt huvi.

Uus Sakala omanikeks on võrdselt 50 protsendiga vendadele Peeter ja Priit Rebasele kuuluv BDG Holding ning LHV ühe asutaja Tõnis Haaveli ning Ilmar Kompuse osaühing Giuseppe.

Palmaru vabanes vastutusest

Hoonestusõiguse lepingu sõlmis ASiga Uus Sakala 2003. aastal kultuuriministeerium, kes aga Palmaru-Kallo kirjavahetuse järgi lükkas eelmise aasta detsembris vastutuse hoone väljanägemise eest Tallinna linnavalitsuse õlule. Eskiisprojekti kinnitas kultuuriministeerium selle aasta märtsis.

Hoonestusõiguse lepingut ei ole rikutud, seda on tänaseks poolte kokkuleppel muudetud.

Raivo Palmaru, kultuuriminister "Hoonestusõiguse lepingut ei ole rikutud, seda on tänaseks poolte kokkuleppel muudetud. Nii nagu iga suuremahulise lepingu täitmisel tuleb ette pooltest mitteolenevaid takistusi, tuli ka selle lepingu täitmisel. Tänaseks on lepingu tähtaega muudetud ning hoone eeldatavaks valmimise tähtajaks on 1. jaanuar 2009. Lähiajal peaks ehitustegevus ka algama," kommenteeris e-posti vahendusel kultuuriminister Raivo Palmaru.

Esialgse hoonestusõiguse lepingu järgi ei täitnud Uus Sakala punkte, mille järgi pidi hoone sündima vastavalt arhitektuurikonkursile ning valmima selle aasta 1. jaanuaril.

Sakala keskus

1985

Valmib poliitharidushoone nn Karla katedraal, mis saab oma nime toonase EKP esimese sekretäri Karl Vaino järgi. Dolomiidist fassaad, marmorgraniit, kroonlühtrid ja samet.2003

Kuulutatakse välja arhitektuurikonkurss 35 250 ruutmeetrile (esialgne detailplaneering oli 24 500 m2)märts - kultuuriministeerium kuulutab välja Sakala keskuse hoonestusõiguse müügikonkursi.mai - AS Uus Sakala võidab enampakkumise ja saab 55aastase hoonestusõiguse. Investeeringute maht 270 mln.siht: 01.01.2006.kaotajad: Estconde Invest ja E.L.L. Kinnisvara.2004

Uus Sakala viskas nurka arhitektuurikonkursi võidutöö, prooviti läbi suruda üht inglaste projekti, lõpuks valiti aga arhitektiks Raivo Puusepp. Tema esialgne töö näeb ette Estonia puiesteeni ulatuva hiiglasliku juurdeehituse, praeguse suure saali ja lühtrisaali lammutamise ning keskuse Rävala puiestee ja Sakala tänava äärse osa säilimise (eskiisprojekt 40 200 m2).Muinsuskaitse arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu teeb ettekirjutise, mis lõikab Sakala uue hoone pikkusest 6 meetrit. (Sakala keskuse üks nurk on vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis).juuni - kultuuriminister Urmas Paet kirjutab Tallinna linnavalitsusele, et riigi ja Uus Sakala vahel sõlmitud hoonestusõiguse seadmise leping ei näe ette olemasoleva Sakala keskuse lammutamist.2005

jaanuar - Tallinna linnavalitsus ning Sakala keskuse arendaja AS Uus Sakala leppisid kokku, et planeeritava Sakala keskuse mahtu vähendatakse 33 000 ruutmeetrini (6000 ruutmeetit vähemaks). Hotell ja mitmed kommertspinnad kaovad.mai - Tõnis Palts: "Sakala keskuse uuendamise protsess on seisma jäänud, sest linna kehtestatud detailplaneering lubab alale 26 000 ruutmeetri suurust hoonet, kuid projekteerijad on joonistanud sellest rohkem kui kolmandiku võrra suurema." oktoober - Uus Sakala esitab linnale eskiisprojekti, kus hoone maht on väidetavalt kooskõlas detailplaneeringuga. Lahkuv linnavalitsus plaanib novembri alguses projekti heakskiitmist, kuid võimuvahetus seiskab plaanid.detsember - kultuuriminister Raivo Palmaru kirjutab Tallinna abilinnapea Kalev Kallole, et uue Sakala keskuse väljanägemine on linnavalitsuse otsustada.2006

jaanuar - Sakala keskus suleb uksed, amortiseerunud hoones ei ole rahvarohkete ürituste korraldamine enam turvaline.veebruar - 31 kultuuriinimest esitasid kultuuriminister Raivo Palmarule toetusavalduse Sakala keskuse ümberehitamiseks. Jaanuaris oli Palmaru seisukohal, et lammutada ei tohi.märts - kultuuriministeerium kiidab heaks eskiisprojekti.kevad-suvi - Tallinna linnavalitsus kiidab heaks eskiisprojekti.18. september - Keskerakonna juhatus rahuldab meelelahutusärimehe Peeter Rebase Keskerakonda astumise taotluse.oktoober - Uus Sakala esitab Tallinna linnavalitsusele lammutusloa taotluse.

Autor: Haldusuudised.ee