Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia paiskab Jordaaniasse 10 miljardit
Eesti Energia võib kulutada vähemalt 10
miljardit krooni põlevkiviõlitehase ehituseks Jordaania El-Lajjuni maardlasse,
tiheda konkurentsi tõttu otsivad eestlased toetust ka Jordaania kuningalt,
kirjutas Postimees.
Samas märkis Liive, et 300 miljoni tonni suuruse põlevkivivaru kavatseb ettevõte töödelda 30–40 aastaga. Asjatundjate hinnangul tähendaks see aastas ligikaudu 8 miljoni tonni põlevkivi ajamist läbi õliahjude. Niisuguse võimsusega tehase ehitus maksaks Euroopa hindades ligikaudu 9,6 miljardit krooni.
Eesti Energia nõukogu liige Heido Vitsur märkis, et tõenäoliselt on investeeringu suurusjärk õige.
«Sinna tuleb kaevandus ja õlitehas, mis on võimsam kui Eesti õlitehased kokku,» nentis Vitsur. «See võib 10 miljardit maksma minna küll.»
Vitsur toonitas, et suured kulutused ei mõjuta Eesti energiahinda, sest tehase ehituseks loodi iseseisev firma, mis laenab investeeringuteks vajaliku raha pankadest ja finantsturgudelt.
Eesti Energia tegi esimese suurema rahakulutuse Jordaanias möödunud nädalavahetusel, kui omandas ligi 3 miljoni krooniga 76 protsenti Oil Shale Energy of Jordan aktsiatest.
Samas pole Eesti Energia ainus, kes tahab kasu lõigata Jordaania suuruselt teist, El-Lajjuni põlevkivimaardlat hõivates. Juba nimetatud kohalik kompanii Oil Shale Energy of Jordan on ks kolmest firmast, kel õigus El-Lajjunis tegutseda.
Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse liikme Jaanus Purga sõnul sai suurima tüki maardlast endale Saudi Araabia firma Incosin (700 miljonit tonni), kaks väiksemat osa läksid aga eestlastele ja Inglise firmale Chrismorgan.
Purga märkis, et Oil Shale Energy of Jordan pakkus aasta tagasi ka VKG-le osalust, kuid firma lükkas selle tagasi.
VKG meelest on Jordaania investeeringul ärilist jumet, kuid riik ise asub liiga kaugel ja sealne ärikultuur on meile võõras.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Viimased uudised
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele