Sakala keskuse lammutamise tegi võimalikuks kultuuriminister Raivo Palmaru meelemuutus, selgus keskuse hoonestusõiguse konkursi käiku uurides.
Äripäev uuris, kelle otsuste najal on käes olukord, kus erinevalt Sakala keskuse algsetest hoonestusõiguse konkursi tingimustest keskus lammutatakse. Vastutajate ja otsustajate rebimises sai esikoha praegune kultuuriminister, keskerakondlane Raivo Palmaru, kes esindab riiki kui Sakala keskuse omanikku.
Loo teeb huvitavaks asjaolu, et veel eelmise aasta detsembris pani Sakala keskuse omanikke esindav kultuuriminister Palmaru lammutamisele veto.
Jutuks oli osaline lammutamine Palmaru kinnitab, et lammutamisotsus langetati tegelikult juba aastaid tagasi. "Selleks ajaks, kui mina kultuuriministri ametisse tulin, oli asi sisuliselt ära otsustatud," märkis ta.
"Lauslammutamist ei võetud kõne allagi. Räägiti vaid osalisest lammutamisest, sest arendaja sõnul ei kannatanud kandeseinad koormust välja," kommenteeris endine Tallinna abilinnapea, reformierakondlane Ülle Rajasalu, kes tegeles Sakala küsimustega Tõnis Paltsu aegses linnavalitsuses. "Kuna surve lammutada oli arendaja ja arhitektide poolt väga suur, siis pöördusime ka kultuuriminister Urmas Paeti poole, kes vastas, et hoonestusõiguse tingimustest tuleb kinni pidada ehk lammutada ei tohi," lisas Rajasalu.
Paeti lammutamisevastast seisukohta kajastab ka Kallo kiri Palmarule aasta tagasi:
"Sellest tulenevalt soovime teada, kas kultuuriminister aktsepteerib Sakala keskuse olemasoleva hoone lammutamist või on jätkuvalt eelpool nimetatud kirjas (Paeti kiri - toim.) toodud seisukohal."
Sakala keskuse lammutamisega alustatakse praeguse kava järgi tõenäoliselt detsembris.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.26, 12:07
Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele