Turu avamine looks endise teede- ja sideministri
Toivo Jürgensoni sõnul eeldused Eesti ühinemiseks tekkivate elektriturgudega nii
Põhjalas kui kogu Euroopas ning see tagaks meie elektrimajanduses tegeliku
varustuskindluse.
Eesti Energia plaan investeerida Ignalina või mõne teise välismaal asuva tuumajaama rekonstrueerimisse on Jürgensoni meelest suunatud tarbija valikuvabaduse vastu - see välistab tulevikus olukorra, kus tarbija otsustab, kellelt ta ostab elektrit.
„Eestile on väga tähtis, et tekiks kiiresti majanduskeskkond, mis looks tingimused erinevatel kütustel uute elektrijaamade ja elektri ning soojuse koostootmisjaamade tekkeks siin kohapeal. Millistel kütustel, selle peab otsustama majanduslik otstarbekus, varustuskindlus ja mõju keskkonnale,” kirjutab Jürgenson homses Äripäevas.
Arutelu, kas Eesti Energia võib või ei või investeerida tuumaelektrijaamade ehitamisse välismaal, on Jürgensoni meelest iseenesest absurdne. „Loomulikult oma praegusel kujul ei või,” rõhutab Jürgenson oma kolumnis, „kuna see riigile kuuluv kontsern on vertikaalselt toimiv monopol ja täidab korraga nelja olulist ülesannet: esiteks teostab riiklikku ülesannet - süsteemi haldamist ülekande-magistraalvõrkude kaudu; teiseks toodab elektrit; kolmandaks kaevandab põlevkivi ja neljandaks tegeleb elektri jaotamisega ja müügiga kohalikes võrkudes.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui Eesti Energia oma tänasel kujul osaleb suures elektritootmise projektis, siis kinnistub Jürgensoni meelest ettevõtte monopoolne seisund veelgi. „Kannatajaks on tarbija ning tulevikus ka meie elektrituru varustuskindlus. Tegemist oleks järjekordse nn riskivaba investeeringuga, mille maksavad kinni tarbijad, sest muud valikud puuduvad,” kirjutab ta.
See, et leedulased soovivad tuumajaama arendada, on Jürgensoni sõnul nende otsus, aga isegi tuumaelektrijaam tuleb rajada vaba elektrituru tingimustele vastav ja Euroopa elektriturul konkurentsivõimelisena.
„Eestisse tuumaelektrijaama rajamine ei ole tänase seisuga mõistlik,” nendib Jürgenson, ”projekt on meie jaoks lihtsalt liiga suur, nii oma majanduslike mõõtude kui ka keskkonnaprobleemide tõttu.”
Isamaa ja Res Publica Liidu liikme Toivo Jürgensoni kolumn ilmub homses Äripäevas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.