Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haapsalu saab juurde kaks luksuslikku elumaja
Haapsalus Sadama tänaval aastaid tühjalt
seisnud kaks maja otse mere kaldal ehitatakse luksuskorteritega elamuks.
Kinnisvaraärimehele Aivar Kroonile kuuluv osaühing Kolm Kolme ostis hiljuti Haapsalus Sadama tänaval kaks mereäärset kinnistut, kirjutas Lääne Elu.
Ühes neist asus 1990. aastate alguses Lääne maavalitsus. Hiljem on seal olnud maavalitsuse haridusosakond, autoregister ja toll. Teine kinnistu on sealsamas kõrval, aastaid tagasi pooleli jäänud nn vetelpäästemaja.
Krooni hinnangul mahub kahte majja kokku 25 kallimapoolset korterit. Et mõlemal majal on väike krunt, ei anna parkimiskohad enamat välja.
Linnavalitsuse muinsuskaitseametniku Tõnis Padu andmeil on Sadama 28 arhitekt Ants Raid, kes on ka kaubanduskeskuse esise vennaskalmistu arhitekt. Selle maja krunt on 2128 m², Sadama 26 krunt on 1730 m².
„Koht on ainulaadne," tunnistas Kroon. „Terrassid ripuvad kolm meetrit mere kohal."
Iga korter saab endale terrassi, mille äärde võib korteriomanik oma väikese aerupaadi siduda, kirjeldas Kroon. Maavalitsuse majja tulevad suuremad, vetelpääste omasse väiksemad korterid, lisas ta.
Et ostu–müügitehing on konfidentsiaalne, ei avalda Kroon tehingu hinda ega müüjat.
Kinnistusameti andmeil oli mõlema kinnistu omanik OÜ PRP Puhkus. Krediidiinfos on osaühingu ainuomanik Susanna Suvituuli Notkola.
Krooni sõnul võib ehitus alata tuleva suve lõpus või sügisel. Ehituseks kulub aasta.
Kroon tunnistas, et ei pea ehitamisega kiirustama, sest koht on ainulaadne. „Selline asi odavamaks ei lähe," ütles Kroon.
Linnaarhitekt Anu Joost tunnistas, et Haapsalus oleks tõepoolest raske merele niisama lähedale päris uut maja ehitada, sest üldplaneeringu järgi on ehituskeeluala 20 m.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
4
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
5
Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab 6 kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7%-ni.
6
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele