Tartu Ülikool loodab hiigelpäranduse müügiga teenida 20 miljonit krooni

Tartu Ülikool müüb tõenäoliselt üht läbi ajaloo suurimat alma materile tehtud eraannetust, mis koosneb kahest Tartu linnas ning kahest Peedul asuvast maatükist ja neil paiknevast kuuest elamust.

Tartu Ülikooli haldusdirektor Riho Illak on kindel, et 2000. aastal Rootsis Lundis surnud eestlase Friedrich Fred Raimond Alliku pärandatud kinnistute müügisumma jõuab 20 miljoni krooni lähedale, võibolla isegi üle selle, kirjutas Tartu Postimees.

"Püüame mitte kiirustada, sest kinnistute väärtus on pidevalt tõusnud," lausus Illak.

Friedrich Fred Raimond Allik sündis 1918. aastal Tartus majaomanike panga direktori Oskar Friedrich Alliku pojana. Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õppinud mees pages 1944. aastal Rootsi, kus temast kujunes tunnustatud eriteadlane naha ja pärgamendi konserveerimise alal.

Poissmehena elanud Allikul polnud pärijaid ja nii andis ta kümme aastat tagasi Tartu Ülikoolile tasuta kasutada vanemailt päritud kinnistud Veski 63 / Kastani 2 ja Tolstoi 12/14 Tartus ning Vapramäe 9/11/13 ja Uuta põik 1 Elvas Peedul.

Tänavu märtsis müüs ülikool neljast kinnistust esimese, Tolstoi tänava kinnistu 3,7 miljoni krooniga. Kõige väärtuslikumaks tõotab kujuneda Veski-Kastani maatükk kahekorruselise amortiseerunud puitelamu ning kolmekorruselise kivimajaga, kus selle sügiseni asus eluruumide kõrval ka TÜ arstiteaduskonna dekanaat.

Riho Illaku snul ületab parim praeguseks esitatud pakkumine Veski-Kastani kinnistule kümmet miljonit krooni.

Raskusi on aga enam kui hektarise soisevõitu maatüki müügiga Peedul Uuta põigus ning 6000-ruutmeetrise kinnistuga Vapramäe tänavas, mille esinduslikem osa on aastakümneid kirjanike suvekoduna pruugitud häärber. Illaku sõnul ei tõtta aga ülikool kinnistute alghindu, vastavalt 1,2 ja 3,5 miljonit krooni, alandama.

Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juhataja Berk Vaher kinnitas, et liidu esindajad käisid kevadel Peedul maad ja maju üle vaatamas ning jõudsid järeldusele, et nende ostmine tuleb tunnistada täitumatuks unistuseks. Küsimus pole pelgalt 3,5 miljoni kroonises minimaalses müügihinnas. "Nägime, et isegi kui me saaksime selle vara tasuta, käiks selle kordategemine ja korras hoidmine liidule üle jõu," selgitas Vaher.

Autor: Haldusuudised.ee