Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Linnavõimude plaan leida Tallinna
linnahallile arendaja, kes taastaks hoone suuremate ümberehitusteta senisel
kujul konverentsi- ja kontserdikeskusena, tekitab ärimeestes huvi, kuigi
eelistatakse uue hoone ehitamist.
Kolm aastat tagasi linnahalli 150 miljoni krooni suuruse alghinnaga osta soovinud suurärimehe Urmas Sõõrumaa sõnul vaadatakse linnahalli ja selle naaberkruntide hoonestusõiguskonkursi tingimuste selgudes asi kindlasti läbi, kirjutas Eesti Päevaleht.
“Kindlasti kaalume asja, sest oskame samamoodi arvutada nagu kõik teised ja kui ost ikka kuidagi ära tasub ning mingitki mõtet on, siis osaleme,” ütles Sõõrumaa. “Kui kõrvalkruntide näol saab veel 50 000–60 000 ruutmeetrit, siis võib ju mõnisada miljonit maksta ning 60 miljoni suurune alghind pole iseenesest üle mõistuse suur summa,” kinnitas Sõõrumaa. Samas oleks tema arvates mõistlikum linnahalli asemele midagi uut ehitada.
Arco Vara arendusdivisjoni juhataja Veiko Pedoski arvates tuleb hoonestusõigustasu vaadates tõsiselt mõelda, kuidas äri ennast ära tasuks. Arco Vara plaanib siiski tulevasel enampakkumisel osaleda.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.