Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vangid peavad edaspidi andma ka DNA-proovi
Riigikogu on kinnitamas seadust, mis
kohustab vanglaid võtma kõigilt trellide taga istuvatelt kurjategijatelt
DNA-proove, mille tulemused kantakse analüüsi järel riiklikusse DNA-andmebaasi.
DNA-proovide andmise sund tabab 2007. aastal ligikaudu 3000 kinnipeetavat, kirjutas Eesti Päevaleht. Viie kuu eest oli Eesti vanglates kokku 4450 inimest, neist 1514-lt olid proovid juba varasema kriminaalmenetluse käigus võetud.
Kolmapäeval teisele lugemisele minevad vangistusseaduse muudatused seavad tingimuseks, et teist korda kelleltki DNA-proovi ei võeta.
Ühe proovi võtmise hinnaks kujuneb viis krooni (kaks vatipulka, pakend ja kindad) ning ühe analüüsi hinnaks 500 krooni. Kokku peaks vangide DNA-proovidele tuleval aastal kuluma 1,5 miljonit krooni. Tuvastamise huvides jätkatakse ka kinnipeetavate fotografeerimist ja sõrmejälgede võtmist.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.