Eesti kindlustuspettuse turust moodustavad
lõviosa lavastatud autoavariid ja -vargused.
Eesti “petuturu” aastamahuks oletavad spetsialistid umbes 25–30 miljonit krooni, kirjutas Ärileht. Enamus siinmaal toime pandud kindlustuskuritegusid ongi seotud autodega. “Keskmine” pettus pole siiski pikalt etteplaneeritud kuritegu, vaid ootamatult tekkinud jama klaarimine. Näiteks vastu posti tagurdanud limusiini jaoks hüvitise välja nõudmine niimoodi, et post, kuhu tagurdati, muutub hoopiski mõneks vanaks Moskvitšiks.
Seda tüüpi asjad lahenevad tavaliselt kiiresti. Ühel pool lauda on positiivses rutiinis päevas mitmeid juhtumeid käsitlevad uurijad.
Seejärel tulevad juba pikemalt ettekavatsetud kuriteod. If kindlustuse peauurija Arvi Rohuniit räägib, et neil on tulnud tegemist teha 3–4-liikmeliste noortejõukudega – teeseldud vargused, autode vahetamised.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?