Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Neljapäevast käivitub energiakaubandus Estlinki merekaabli kaudu
Täna andis Estlinki merekaabli ehitanud ABB
valminud projekti ametlikult üle Balti riikide ja Soome energiafirmadele.
Energiakaubandus merekaabli kaudu käivitub käesoleva nädala neljapäevast.
Rohkem kui kuu aega väldanud läbirääkimiste järel saavutasid Nordic Energy Link aktsionärid ja Šveitsi-Rootsi kontsern ABB kokkuleppe kaabli üleandmise ja käiku laskmise tingimustes, teatas Eesti Energia.
“Läbirääkimised enne kaabli käiku andmist olid tingitud asjaolust, et Estlink võetakse esimestel kuudel käiku ajutise lahendusega ja sellist olukorda olemasolev leping ei sätestanud,” selgitas Nordic Energy Linki juhataja Indrek Aarna. Ta täiendas, et enne kaabliprojekti valmimist ilmnes ABB-l seadmete testimisel tõrkeid, mille ehitaja on tänaseks kõrvaldanud ajutise lahendusega. “Selleks, et lahendada asi püsivalt ja viia seadmed lepinguga vastavusse on ABB esitanud tehasele tellimuse täienduste kohta, mis Harku ja Espoo alajaamadesse paigaldatakse 2007 aasta kevadel,” lisas Aarna
Balti riikide ja Soome elektrisüsteeme esmakordselt ühendama hakkav Estlink'i kaabel koosneb nii mere- kui maakaablist. Kokku valmistati Eesti ja Soome vahele elektriühenduseks 210 kilomeetrit kaablit, millest merekaabel on 148 ja maakaabel on 62 kilomeetrit. Estlinki merekaabli ehitustööde lõppemist tähistanud üritus Harku ja Espoo alajaamas toimus 4. detsembril.
Estlink'i merekaabli esmaseks eesmärgiks on varustada Põhjamaade elektriturgu Baltimaades toodetud elektriga. Kaabli kaudu hakkab liikuma orienteeruvalt 2 TWh elektrienergiat aastas. Estlinki projekti osanikeks on Eesti Energia, Latvenergo ja Lietuvos Energija Baltimaadest ning Pohjolan Voima ja Helsingin Energia Soomest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
3
5
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Viimased uudised
Investor Kristi Saare: “Mind maksumaksjana vihastas, kui minister ütles, et maksame trahvi - minu raha eest makstakse neid mõttetuid trahve”
Ostja soov valitseb, aga arendajad peaksid ostjaid rohkem harima
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele