Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Neljapäevast käivitub energiakaubandus Estlinki merekaabli kaudu
Täna andis Estlinki merekaabli ehitanud ABB
valminud projekti ametlikult üle Balti riikide ja Soome energiafirmadele.
Energiakaubandus merekaabli kaudu käivitub käesoleva nädala neljapäevast.
Rohkem kui kuu aega väldanud läbirääkimiste järel saavutasid Nordic Energy Link aktsionärid ja Šveitsi-Rootsi kontsern ABB kokkuleppe kaabli üleandmise ja käiku laskmise tingimustes, teatas Eesti Energia.
“Läbirääkimised enne kaabli käiku andmist olid tingitud asjaolust, et Estlink võetakse esimestel kuudel käiku ajutise lahendusega ja sellist olukorda olemasolev leping ei sätestanud,” selgitas Nordic Energy Linki juhataja Indrek Aarna. Ta täiendas, et enne kaabliprojekti valmimist ilmnes ABB-l seadmete testimisel tõrkeid, mille ehitaja on tänaseks kõrvaldanud ajutise lahendusega. “Selleks, et lahendada asi püsivalt ja viia seadmed lepinguga vastavusse on ABB esitanud tehasele tellimuse täienduste kohta, mis Harku ja Espoo alajaamadesse paigaldatakse 2007 aasta kevadel,” lisas Aarna
Balti riikide ja Soome elektrisüsteeme esmakordselt ühendama hakkav Estlink'i kaabel koosneb nii mere- kui maakaablist. Kokku valmistati Eesti ja Soome vahele elektriühenduseks 210 kilomeetrit kaablit, millest merekaabel on 148 ja maakaabel on 62 kilomeetrit. Estlinki merekaabli ehitustööde lõppemist tähistanud üritus Harku ja Espoo alajaamas toimus 4. detsembril.
Estlink'i merekaabli esmaseks eesmärgiks on varustada Põhjamaade elektriturgu Baltimaades toodetud elektriga. Kaabli kaudu hakkab liikuma orienteeruvalt 2 TWh elektrienergiat aastas. Estlinki projekti osanikeks on Eesti Energia, Latvenergo ja Lietuvos Energija Baltimaadest ning Pohjolan Voima ja Helsingin Energia Soomest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
1
2
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
6
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
LHV Panga võlakirjaturu juht Silver Kalmus: Summus Capitali võlakirjaemissiooni võib pidada suureks eduks – tegemist on selle aasta suurima Baltikumi avaliku võlakirjapakkumisega kinnisvarasektoris.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele