Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreml võib kaitsta pronksmeest transiidisuluga
Eesti transiidiäri juhtiv Severstaltrans
töötab välja kava oma naftatoodete veo suunamiseks Lätisse ja Ukrainasse, kui
Tõnismäe pronksmees maha võetakse, ütles eile ettevõtte tegevdirektor Andrei
Filatov.
«Kõik suured transpordiettevõtted jälgivad mälestusmärkide ümber toimuvat ning arvestavad, et Venemaa poliitikud planeerivad Eesti vastu reaalsete majandussanktsioonide kehtestamist,» selgitas Filatov Eesti Päevalehele.
Venemaa ei ole täpselt määratlenud neid Eesti poliitikute samme, millest lähtuvalt majandussanktsioonid kehtestatakse. «Meile on vastuvõtmatu, kui riigi juhid osalevad SS-laste ja fašismi ausse tõstmisel,» lausus Filatov.
Eestit läbiva Venemaa transiidi peatamine on mingis osas võimalik, sest Moskva on seda kasutanud varem 1998. aastal Läti vastu, ütles Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaljuranna sõnul suudab Tallinna Sadam töötada aasta otsa ilma häireteta Venemaalt tonnigi kaupa saamata, kuid riik peab sellisel juhul loobuma ligi 300 miljoni krooni ulatuses dividendidest.
Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann teatas, et kui transiit lõppeb täiesti, siis kaob ka Eesti Raudtee, kuid tõenäoliselt pole Venemaa suuteline ühekorraga kogu transiiti Eestist kõrvale suunama.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.