Tallinna üüriturul valitseb kummaline
olukord - üürnikud kurdavad, et pole häid pakkumisi. Samal ajal kurdavad
üürileandjad, et pole häid üürnikke.
Põhjus peitub peamiselt selles, et põhimõttelisi üürijaid on väga vähe. Korterit üüritakse enamasti mingi lühiajalise vajaduse sunnil. Kas müüakse korter ära ning uus elamine pole veel valmis või kolitakse ajutiselt teise linna, kirjutas Äripäev.
Omaette seltskond üürnikke on ajutiste töölepingutega ehitajad ning üliõpilased, keda ükski omanik hea meelega oma korterisse ei taha lasta. Korraliku ja püsiva sissetulekuga inimesed soetavad kodu laenuga ning üüriturule seega ei satu.
Seetõttu seisavad päris paljud korralikud korterid tühjana, sest omanik ei loodagi leida häid üürilisi, kellel oleks korralik taust ning kes sooviks pikaajalist lepingut.
Sellised korterid on tihti ostetud investeeringuks või spekuleerimiseks ning loodetakse mõne aasta pärast maha müüa.
Samas ei soovi korralik üürnik ka sellist korterit võtta, sest iial ei tea, millal omaniku jaoks tekib see õige hetk, mil korter müüki paisata. Nõnda puudub üürilisel kindlustunne, et ta suvalisel hetkel kolima ei pea. Samuti hakkavad korterivaatajad üürniku elu häirima.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarahindade tõustes ja ettevõtete kontorivajaduste muutudes otsitakse üha nutikamaid viise uute vajadustega kohanemiseks. Hästi läbimõeldud sisekujundus võib muuta isegi vähesed ruutmeetrid funktsionaalseks ja inspireerivaks ruumiks. Vestlesime IKEA ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapiga, et uurida, kuidas luuakse sisekujunduslahendusi üürikorteritesse ja mitmeotstarbelistesse kontoritesse. Samuti arutasime, miks on levinud, kuid ekslik arvamus, et sisekujundus on väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks liiga kallis.