Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestimaa tuultel jätkub jõudu enamaks
Uuringud näitavad, et hea tahtmise korral
oleks Eestis võimalik kogu elektrivajadus tuulegeneraatorite toodetud energiaga
ära katta. Tuult jätkub, sobivat maad ka, kirjutas Äripäev.
Üheks perspektiivsemaks taastuvaks energialiigiks nimetab Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon just tuuleenergiat.
Tuuleenergia aina kasvavat populaarsust ilmestab selle energialiigi üha laiem levik maailmas, eelkõige Euroopas, kus juba paigaldatud tuulikute koguvõimsus on kasvanud viimase viieteistkümne aasta jooksul mitu tuhat korda.
Eestis alustati tuulest põhivõrku elektri tootmist alles 1997. aastal, mil biosfääri kaitseala Hiiumaa keskus pani tuulisele Tahkuna rannale püsti esimese tuuliku. Viimased aastad on kasvatanud tuulikute arvu Eestis üle kolmekümne.
Nagu uuringutest selgub, on Eestis tuuleenergia osakaalu suurendamiseks tuult piisavalt. Tartu Ülikooli geograafia instituudi teadlase Ain Kulli sõnul võib tuuletingimuste poolest lugeda tuulikute jaoks kõlbulikuks piirkondi, kus aasta keskmine tuule kiirus ületab kümne meetri kõrgusel 4,5 kuni 5 m/s. Sellised on peaaegu kõik lagedad rannaalad Eestis. Tartu Ülikooli Geograafia Instituudi uuring selgitas välja, et kõiki piiranguid arvestades (nt looduskaitse- ja Natura 2000 alad, mürakaitse- ja ohutustsoonid asustuse ümber, muinsuskaitse, looduskaunid kohad), oleks tuulikuid võimalik püstitada pea kaheksale protsendile rannaaladest.
Senine kesine areng tuuleenergia sektoris ei tulene tuule puudumisest, vaid tuulest toodetud elektri omapärast. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium märgib üleeelmise aasta aruandes Euroopa parlamendile, et tuuleenergia kasutamist takistavad halb ühendus ülejäänud elektrivõrguga ja tuulikutest tingitud pingekõikumine, mida on keeruline reguleerida.
Tuuleelektri kõikumine ei ole lahendamatu probleem. Möödunud kevadel toimunud energeetikakongressil pakkus Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige Rainer Nõlvak ühe võimalusena üle- ja alatootmist kompenseerida välja liitumisega Põhjamaade elektrivõrguga, müües sinna ülejääva tuuleelektri ning saades nõrga tuulega päevadel elektrit vastu, mis hoiaks elektribilanssi tasakaalus.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele