Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gazpromi Vene-Saksa gaasijuhtme ehitus võib venida
Euroopa Komisjoni energiavoliniku Andris
Piebalgsi sõnul võib 5 miljardi eurose (78 miljardi kroonise) Vene-Saksa
gaasijuhtme ehitus keskkonnaga seotud kaalutluste tõttu venida.
"Plaan 55 miljardi kuupmeetrise aastase läbilaskega gaasijuhe 2010. aastal valmis saada on optimistlik," vahendas Piebalgsi sõnu uudisteagentuur Bloomberg.
Peamiseks probleemiks on kerkinud Rootsi valitsus, kes võib sundida Venemaad ja Saksamaad oma plaane muutma. Rootsi võib nõuda gaasijuhtme marsruudi muutmist, kuna praeguste kavade kohaselt läbiks juhe riigi majanduspiirkonda.
Ka Balti riikidel on palutud hinnata projekti keskkonnamõjusid. Rootsi on näiteks mures, et loodav juhe võib segada kalapüügitegevust ja tekitada segadust merepõhjas, milles on hulk kahest maailmasõjast sinna jäänud miine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Keskkonnamõjude raport saab valmis 2007. aasta sügiseks," ütles projekti pressiesindaja Irina Vassiljeva, avaldades lootust, et juhe saadakse siiski 2010. aastaks valmis.
2006. aasta andmeid arvestades saaks 1195 kilomeetri pikkuse gaasitoru kaudu Venemaalt tarnida 62% kogu Saksamaa gaasivajadusest. Veerand kogu Euroopa tarbitavast gaasist tuleb Venemaalt.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.